26.03.2018
Euroopa ja islam
Voice of Europe vahendab Rootsi ajalehes Expressen avaldatud uuringut, milles käsitletakse 43 õigusrikkuja poolt toime pandud 32 grupiviisilist vägistamisjuhtumit — peaaegu kõigil neil on sisserändaja taust.
Ajakiri uuris juhtumeid aastatel 2016-2017, mille jooksul mõisteti süüdi 43 vägistajat. Statistika näitas, et 32 vägistajat on sündinud teises riigis. Kümme kurjategijat on sündinud Rootsis, kuid neil on üks või mõlemad vanemad sündinud välismaal ja vaid üks sündis Rootsis, kusjuures tema vanemad on samuti seal sündinud.
Vägistajatest 13 neist pole kuriteo ajal isegi veel 18-aastaseks saanud. Grupivägistajad olid keskmiselt 21-aastased ja varem Rootsis teiste kuritegude eest süüdi mõistetud.
Isegi selliste arvude puhul keeldub Rootsi probleemi tunnistamast. Professor Niklas Långström ütles ajalehele, et neid juhtumeid ei saa ainult sisserändajatega seostada, vaid mängus on siseriiklikud faktorid, mis mõjutavad just neid. Rootsi kuritegevuse ennetamise üksuse Brå uurija Stina Holmberg ütles, et “uus sisserändajate kuritegevuse uurimine pole vajalik”, kuigi viimane oli 2005. aastal.
Kuna Rootsi on vastu võtnud sadu tuhandeid Kolmanda Maailma sisserändajaid, näitab vägistamise statistika riigis järsku tõusutrendi. Eelmisel aastal soovitas Malmö politsei kolme lühikese aja jooksul toimunud grupivägistamise järel naistel pärast pimeduse saabumist üksi mitte välja minna.
Voice of Europe vahendab ka poolatari Agnieszka Wiśniewska lugu, kelle vägistasid Stockholmi äärelinnas kaks araablast, kuid politsei ei hakanud juhtumit uurimagi ja isegi haiglas anti talle abi pärast seda, kui oli aidatud samal ajal seal viibinud immigrante. Naisele ei osutatud 11 kuu jooksul ka mingit psühholoogilist abi, sest kliinikud keeldusid sellest. “Noortel araablastel puudub igasugune austus elu vastu,” väidab poolatar.