Peaminister peab küüditatute mälestuse rüvetamist üksikjuhtumiks muidu sidusas riigis

Ilmselt ei jätnud ühegi eestlase südant valusalt puudutamata videokaadrite nägemine, kus putinlikud vene noored löövad jalaga küüditatute mälestuseks süüdatud küünlaid. Või jäi mõni süda siiski tuimaks?

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis päris EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme peaminister Jüri Rataselt aru selle kohta, kuidas on valitsus reageerinud küüditatute mälestuseks loodud küünaldekujundi laialipeksmisele vene noorukite poolt Vabaduse väljakul, ja Ratase vastus on Keskerakonna poliitikat väärt, sest piltlikult võis selle kokku võtta kahte sõnasse: ei kuidagi.

“Ma arvan, et mitte kellelgi ei ole õigust nii valusal hetkel, mis kindlasti on meie rahvale märtsiküüditamine, mingisuguseid vandaaliakte seal korraldada,” oli peaministri vastuse esimene pool, mis jäi ka kogu tema vastuse ainsaks taunivaks reageeringuks, ja siis järgnes: “Ma arvan, et see tähendab seda, kui oluline on selline tugev ühtehoidev ühiskond, mis mõistab erinevaid pooli, erinevaid liikmeid, kui oluline on ühiskonna sidusus. Ma arvan, meie eesmärk peab olema ühiskond, kus me ei püstita müüre, vaid me soovime ehitada ja ehitame sildasid.”

See vastus tõi kaasa Martin Helme vihase reageeringu: “Ma pean ausalt tunnistama, et ma tegelikult ei saanud aru, millest te rääkisite. Minu meelest ei näita see tugevust, kui me probleemide ees silmi sulgeme. Minu meelest see käitumine, mida me seal nägime, ei näita Eesti ühiskonna sidusust, vaid vastupidi, on pilguheit Eesti ühiskonna sügavasse lõhesse.” EKRE saadik tuletas lisaks taustana meelde ka seda, et Vene kodanikud Eestis toetasid valimistel Putinit tugevamalt kui Venemaa venelased.

Peaminister lõhet ühiskonnas ei näe, vaid peab vandaalitsemist üksikjuhtumiks: “Ma tõesti arvan, et selliste üksikute näidete pinnalt ehitada taas üles vastandumist – andke andeks, aga ma arvan, et Eesti ühiskond nii rikas ei ole.” Ratas pidas oma trumbiks ka uuringut, mille kohaselt olevat Eesti venelaste seas vähenenud vastasseis NATO-le.

“Teie vastused on selgelt ebarahuldavad ja mingi küsitlusega manipuleerivad – tegelikult te ütlete väga selgelt meile välja, et te pühite probleemi vaiba alla. Te ei taha näha seda probleemi, et 2/3 siin elavatest venelastest peab NATO-t vaenulikuks organisatsiooniks ja Putinit oma presidendiks. Selle asemel te räägite meile ilusat muinasjuttu, nii nagu meile räägiti enne 2007. aasta pronksiöid, kuidas meil integratsioon töötab, ja et need kõik on meie inimesed. Nad kõik ei ole paraku meie inimesed. Ja riigile on ohtlik, kui peaministri tasemel ei tegeleta probleemiga ja sellest vaadatakse lihtsalt mööda,” sekkus ka Mart Helme, saades vastuseks peaministrilt kuulda süüdistust äärmusluses: “Selle küsimuse või repliigiga, mida te tegite, minu meelest te õõnestate Eesti jalgealust ja lõhute Eesti turvatunnet.”

Jaak Madison tõdes seepeale, et väga äärmuslik on see, kui ühel Euroopa Liidu valitsusparteil on otsene koostööleping Ühtse Venemaaga ning selle partei liikmed, nagu ka üks europarlamendi saadik, on korduvalt teinud sõnavõtte, mis õõnestavad Eesti julgeolekut ja koostööd NATO liitlasriikidega.

Lõpptulemusena selgus Jüri Ratase vastustest, et peaminister ja tema partei ei näe Vabaduse väljaku vandalismis mingit ohtu Eesti julgeolekule, seda peetakse üksikjuhtumiks, KE jätkab õlekõrtest sildade ehitamist kogukondade vahel ning ainus, kes putinlastest noorukite tegevuses ohtu näeb, olevat hüsteeriat õhutav ja äärmuslik EKRE.  Mida arvab sellest Keskerakonna valija? Mida arvab kogu paljukannatanud Eestimaa?