Kooseluseadus sai äsja toetuse Riigikohtult, mis paradoksaalselt on võimude lahususe põhimõtte jõhker rikkumine.
Riigikohtu äsjane otsus kooseluseaduse küsimuses tõstab eelseisvatel valimistel teravalt üles küsimuse Eesti kohtusüsteemi põhjalikust reformist, et takistada kohtute võimukaaperdust, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees Martin Helme.
„Otsusega, et kooseluseadus kehtib, viis Riigikohus ellu homoaktivistide varuplaani, mis nägi ette, et kuna 51 häälega polnud võimalik kogu seadust kehtima panna, peavad selle lõpuni viima demokraatliku kontrolli alt õndsalt vabad kohtud,“ ütles Helme.
„Kui Riigikohus andis alama astme kohtutele vaba voli asuda sisuliselt tegema rakendusakte, siis tähendab see, et kogu kohtusüsteem asub järgnevatel kuudel ja aastatel tegelema õigusloomega, mida parlament selgelt ei ole tahtnud teha. Meil seisab ees inetu kohtuliku aktivismi puhang homoagenda jõustamiseks. Kuna rahvas ei ole kooseluseadust lubanud teha, siis õõnestab Riigikohtu otsus nii parlamentaarset korda, kohtute autoriteeti kui rahva usaldust demokraatliku õigusriigi vastu.“
Helme sõnul ei ole Eestis praegu ühtegi teist erakonda peale konservatiivide, kes tahaks kohtureformi ette võtta või isegi mõistaks selle vajalikkust.
„Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda muutma, siis on tegemist omavoli ja demokraatia õõnestamisega. Rahva arvamusele vilistavad liberaalid plaksutavad muidugi käsi, aga konservatiivid peavad seda võimude lahususe põhimõtte lubamatuks rikkumiseks. Just kohtuliku aktivismi tõkestamiseks on Poolas ette võetud kohtusüsteemi reform. Riigikohtu värske otsus kinnitab, et samalaadse reformi järele on tekkinud vajadus ka Eestis,“ ütles Helme.
„Samuti tuleb nüüd, mil kõrgem kohus on loonud õigusselguse ja lõpetanud vaidluse teemal, kas seadus kehtib või mitte, veelgi jõulisemalt kui kunagi varem öelda: kooseluseadus tuleb tühistada!“