EKRE: valitsus paotab rahvastiku väljavahetamiseks üha enam erinevaid uksi  

Jüri Ratase valitsus leevendas taas korra sisserände reegleid,  EKRE esimehe Mart Helme hinnangul on tegu valitsuse otsusega rahvastiku väljavahetamise ust veelgi rohkem lahti lüüa.

Senised valitsused on tööandjate survel ja ka ideoloogilistel kaalutlusel ehk globaliseerumist toetades sisserännet kogu aeg hoogustanud, leides üha uusi auke, kustkaudu võõraid sisse vedada. Tööandjad eiravad täiesti ka Soomes ja mujale töötavaid kogemustega Eesti inimesi, kellele nad ei suuda või ei taha võõrsil pakutava palgaga võrdset töötasu maksta.

EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas ütles, et statistika järgi on näha, kuidas kõrgharidusega spetsialistide nime all sisse toodud võõraste seas on selliseid inimesi tegelikult vähe. “Niinimetatud spetsialiste tuuakse nendesse ametitesse, kust meie omad inimesed on välismaale lahkunud,” selgitas ta. “Sel moel meie keskmine palk ei hakkagi tõusma, Eesti inimestel ei teki kodumaale jäämiseks motivatsiooni, nad lahkuvad kõrgema palga otsingul ning intensiivistub võõraste sisseränne — nii vahetataksegi rahvastik välja!”

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks ja saatis Riigikokku välismaalaste seaduse muudatuse, mis viiks sisserände piirarvu alt välja vähemalt kahekordset keskmist brutopalka saavad tippspetsialistid ning pikendaks lühiajalise töötamist üheksalt kuult aastale, sisserände piirarv jääks väidetavalt muutmatuks.

Muudatuste tagajärjel kasvab lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arv 2500 inimese võrra, millele lisanduvad 124 tähtajalise elamisloaga töötavat tippspetsialisti, vahendab BNS. Esimeseks küsimuseks oleks kohe — kuidas suudetakse neile niinimetatud tippspetsialistidele nii kõrget palka maksta, kuid ei suudeta konkureerida soomlastega Eesti oma tööjõu tagasiostmisel?

Piirarvu alla ei lähe Euroopa Liidu, USA ja Jaapani kodanikud ja Henn Põlluaas osundab sellele, et on olemas umbes miljard inimest, kes saaksid siia vabalt tulla, kuid viimatinimetatud ühisruumist tööjõudu sisse ei tooda, seda eelistatakse otsida kolmandatest riikidest, kust tulijatele saab vähem maksta. Mis aga puutub IT-spetsialistidesse, siis ütleb Põlluaas, et kaasaegses infotehnoloogilises maailmas saab ju tööd teha ka mujal asuvatest kontoritest, selleks ei pea tingimata Eestisse tulema. “Minister Urve Palo rääkis, et Indiast tuleksid siia kohe 7000 spetsialisti, aga miks nad peavad just füüsiliselt kohale tulema, kui tänapäeval on võimalik töötada ka arvutis?” küsis ta.

Kui rääkida ajutisest tööjõust, siis Eestiski on arvukalt neid, kes saaksid vajalikke töid teha, näiteks õpilased, kes soovivad koolivaheaegadel taskuraha teenida, kuid nende jaoks on tingimused liiga karmiks aetud ja Põlluaasa arvates tuleks need üle vaadata. Võõrsilt töödud ajutised töötajad aga võivad kiiresti alalisteks muutuda, sõna “ajutine” kaotab tähenduse ruttu. “Kui nad saavad siia pere kaasa tuua, siis saavad ka pereliikmed ajutist tööõigust taotleda ja nii nad jäävadki vaheldumisi siin töötamise õigust kasutades alaliselt kohale,” kirjeldas Põlluaas.

2016. ja 2017. aastal tuli Henn Põlluaasa teadmist mööda Eestisse kokku 25 000 sisserändajat, mida võib juba võrrelda Nõukogude aja rahvastikurändega.

Sisserände piiramiseks kehtestati 1991. aastal immigratsiooni seaduses sisserändekvoot 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 1993. aastal vastu võetud välismaalaste seaduses kehtestati sisserände piirarv samadel alustel. Aja jooksul on erinevatel ettekäänetel sisserände piirarvu alt välja toodud erinevate tunnuste alusel sisserändajaid.

Sisserände piirarvu alt on välja toodud näiteks inimesed, kes tulevad Eestisse õppima, tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohale, idufirmasse või seoses teadustegevusega, ning inimesed kes tulevad Eestisse ettevõtluseks seoses idufirmade või suurinvesteeringutega. Samuti ei lähe piirarvu alla lühiajaliselt Eestis töötavad inimesed; Euroopa Liidu, USA ja Jaapani kodanikud.