Vahemere-äärsete riikide rannakaitse valvelaevade töös on oluliseks saamas inimõiguslaste takistamine, et nad ei võtaks migrante üle otse inimkaubitsejate laevadelt.
Nädalavahetusel tõi Liibüa piirivalve kolme erineva operatsiooni käigus kaldale rohkem kui 300 Euroopasse pürgivat ebaseaduslikku sisserändajat, teatasid võimuesindajad. Uppus üks ja kadunuks jäi kolm migranti.
Piirivalve takistas ühtlasi humanitaarorganisatsiooni Piirideta Arstid laeva sekkumist, keda migrantide alusest Tripoli lähedal oli teavitanud Itaalia piirivalve. Itaallased soovivad põgenikud oma kaelast ära saada, nende päästmisoperatsioonist eemale jääda ja juhatavad päästeaktsioonile hoopis inimõiguslased.
Liibüa piirivalve ja mitmesuguste isetegevuslike päästeorganisatsioonide vahel on suhted aina pingelisemaks muutunud. Piirivalve toimetab sisserändajad riiki tagasi ja migrandid üritavad seepärast kõikide vahenditega jõuda abiorganisatsioonide alustele, vahendab BNS.
Liibüa on pikka aega olnud transiitriigiks migrantidele, kes otsivad paremat elu Euroopas, kuid on sageli langenud hoolimatute inimsmugeldajate ohvriks, kes nende arvel oma tulutoovat äri ajavad.
Hiljuti arestis Itaalia Trapani kohus valitsusvälise organisatsiooni Jugend Rettet laeva Iuventa, mis tabati mitmel korral põgenikke otse inimkaubitsejate aluselt üle võtmas.
Inimõigusorganisatsioonid on saamas inimkaubanduse suureks partneriks ja nende tegevus toob kurjategijatele üha enam sisse. Tegu on äärmusliku ja ebamoraalse poliitikaga, kus teatud inimeste soov päästa põgenikke viib ebaseadusliku koostööni inimkaubitsejatega. Viimased saadavad seetõttu välja ka merekõlbmatuid ja ülerahvastatud aluseid, teades, et nagunii on päästjad Liibüa rannikul ootamas.
Eesti inimõiguslased on varem silma jäänud soovitustega riiki saabunud varjupaigataotlejatele, et nood kaebaksid riigi oma väidetavate õiguste saavutamiseks kohtusse.