10.05.2018
Ungari peaminister Viktor Orban. on üks mõjukamaid immigratsioonivastaseid poliitikuid Euroopa Liidus.
Ungari parlament valis neljapäeval Viktor Orbáni kolmandaks järjestikuseks ja kokku neljandaks ametiajaks peaministriks.
Orbáni partei Fidesz ja selle liitlaserakond võitsid 8. aprilli valimistel 199-kohalises parlamendis 133 saadikukohta, vahendab BNS.
Orbáni peaministriks kinnitamist toetas 134 rahvasaadikut, vastu oli 28. Peaminister andis kohe pärast hääletust ametivande ja lubas, et uus valitsus kaitseb Ungari julgeolekut ja kristlikku kultuuri.
“Ma tunnen, et kui me püstitame endale suured eesmärgid… oleme rahvaga samal lainel,” lausus Orbán pealinnas Budapesti parlamendihoones ametisse astumise kõnes. “See julgustab ja annab õiguse teha plaane mitte üksnes neljaks aastaks, vaid me peame mõtlema 10-12 aasta perspektiivis,” lisas ta.
Valitsusjuhi sõnul on selline ajaraam mõistlik, sest selle ajani kestab Euroopa Liidu mitmeaastane eelarveperiood (2021-2027), mille üle peetakse praegu läbirääkimisi. Politico on Orbanit nimetanud üheks kaheteistkümnest Euroopa tipp-poliitikust, kel on uue eelarve kokkupanekul arvestatav mõju.
Kahe kolmandiku kohtadega parlamendienamus lubab Fideszil parlamendis seadusi teiste erakondade toetuseta vastu võtta. Orbán on olnud Ungari peaminister aastatel 1998-2002 ning uuesti alates 2010. aasta kevadest.
Viktor Orbán ütles pärast ametivande andmist, et valimistulemus kinnistab alates 2010. aastast jõustatud muudatusi. “See näitas, et rahvas hindas meie kaheksat aastat samuti heaks,” ütles ta. Peaministri sõnul jääb valitsuse eesmärgiks alati esindada “kolme kolmandikku ehk kõiki Ungari kodanikke”.
Ta püstitas Ungarile eesmärgi jõuda 2030. aastaks viie parima elamis- ja töötamistingimustega EL-i riigi hulka. “Ungari on ja jääb Lääne liitude pühendunud liikmeks, kuid see ei muuda tema poliitika geograafilist äramääratust,” lausus Orbán. Ta kutsus EL-i austama liikmesriikide suveräänsust ja sõnas, et multikulturalism ja poliitkorrektsus on juhtinud bloki destruktiivsele teele.
“Jätkuv sisseränne Euroopasse viib viib edasise allakäiguni,” ütles Orbán ja pakkus Ungarit juhtima vältimatuid reforme. “Me vajame EL-i ja EL vajab meid,” sõnas peaminister.
Lisaks kutsusid Tšehhi president Miloš Zeman ja Poola riigipea Andrzej Duda neljapäeval hoogustama koostööd Kesk-Euroopa riikide vahel, et kaitsta oma otsustusõigust Euroopa Liidu eest, eriti rändepoliitikas. Varssavit külastav Zeman ütles, et Visegrádi nelik – Poola, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia – on langenud surve alla, et nad peaksid tingimata aktsepteerima Euroopa Komisjoni vaateid, ning kutsus neid tugevdama oma huvide kaitseks ühtsust.
“See ei tähenda Euroopa Liidu eitamist,” ütles Tšehhi riigipea ajakirjanikele, lisades, et neli riiki “peaksid looma EL-i raamistikus jagamatu ühtsuse, mis aitaks neil oma ühishuve läbi suruda”. Visegrádi neliku riigid on suhtunud kriitiliselt EL-i nõukogus nende vastuseisu kiuste vastu võetud pagulaskvootidesse ning põgenike ümberasustamisse Türgis asuvatest Süüria pagulaslaagritest.