11.05.2018
Mošee Kosovos.
Islami pealetungi ohuna nähes unustab eurooplane sageli, et lisaks Lähis-Idast ja Aafrikast saabujatele on Euroopas kolm päris oma islamiriiki, kus pühasõdalaste probleem on juba teravalt esile tõusnud.
Nendeks riikideks on islamiusuliste albaanlaste enamusega Albaania ja Kosovo ning islamiseerunud serbohorvaatide ehk bosnialastega Bosnia ja Hertsegoviina, kus nn bosniakid on üks kolmest põhirahvusest. Kõik need rahvused muudeti islamiusulisteks Türgi Osmanite impeeriumi aegu, mis taandus Euroopast lõplikult Esimese maailmasõja aegu.
Sealne islam on siiski mõõdukas, nagu see on enamikus endise Nõukogude Liidu Kesk-Aasia vabariikides ja Aserbaidžaanis, kus riigikord on ilmalik. See aga ei välista moslemite radikaliseerumist, eriti masendava vaesuse korral.
Kuigi 1990. aastate Balkani sõdade veriseima kroonika kirjutasid serblased, pole süüst puhas ükski endise Jugoslaavia rahvastest, kusjuures Bosnia sõja eel ilmusid sealsete moslemite kodudesse ajatolla Homeini pildid ja esimese etnilise puhastuse serbia külades tegi üks bosnialasest kindral.
Kosovo aga käivitas reedel programmi, mille eesmärk on deradikaliseerida vangistatud džihadistid, muu hulgas on kavas vanglatesse loenguid pidama saata mõõdukaid imaame, vahendab BNS.
Üle 90 protsendi Kosovo 1,8 miljonist elanikust on mõõdukat islamit praktiseerivad moslemid. Samas on mõne viimase aasta jooksul Süürias ja Iraagis võitlevate džihadistidega ühinenud üle 300 Kosovo kodaniku, kellest umbes 50 on tapetud.
Ilmselt sattusid nad rühma Araabias hariduse saanud kohalike imaamide mõju alla, kes praktiseerivad radikaalset islamit. Seega on ka albaanlaste mošeed ohuallikaks. Sadakond džihadisti on naasnud Kosovosse, umbes neist 80 on kinni peetud, olles kas saanud süüdistuse või oodates kohut.
Albaanlased on vaesetest Kosovost ja Albaaniast massiliselt teistesse Euroopa maadesse lahkunud, olles eranditult majanduspõgenikud. Albaania maffia Lääne-Euroopas on tuntud oma erilise julmuse poolest.