24.05.2018
Kaitseliit ja politsei harjutavad kaitseministeeriumi kaitsmist.
Seda, et Eesti riigivõimu ja rahva vahel täit usaldust pole, näitasid teravad vastukajad sotsiaalmeedias kolmapäevasele uudisele, mille kohaselt sai politsei eribussid rahutuste mahasurumiseks.
Politsei kiirreageerijad saavad aasta lõpuks igasse prefektuuri kaks massiohjebussi, mis võimaldavad politseinikel ohutult ja mugavalt jõuda massirahutuste keskele, vahendab ERR.
Milleks siis neid busse Eestile vaja on? See saab kohe selgeks, kui meenutada niinimetatud pronksiööd. Neid, kes praegu Eesti riigi vastu tänavatele tuleksid, on ilmselt nii Tallinnas kui Ida-Virumaal tuhandeid, seda tänu Eesti valitsuse selgrootule rahvus- ja läbikukkunud integratsioonipoliitikale.
Siit tekib aga küsimus — miks on neid busse vaja väljaspoole eelnimetatud regioone? “Massirahutuste ohjeldamiseks mõeldud busse on PPA-l kuus — lõuna, ida, lääne ja põhja prefektuuris,” vahendas “Aktuaalne kaamera”. Kagu-Eestis saab ka veel eribussi vajadusest aru, kui meenutada, kuidas kaks aastat tagasi tormasid päris arvestatavad pagulaste massid Venemaalt üle piiri Soome ja Norrasse — ka seal tekkisid rahutused, kui seaduserikkujaid üle piiri ei lastud. Miks aga on eribussi vaja Lääne prefektuurile? Kas ainult väljaõppeks?
Siin tulevadki esile inimeste kahtlused, sest paljude arvates võidakse neid kunagi kasutada ka Emajõe keti, tõrvikurongkäigu, Rail Balticu vastaste või Toompeale tulnud vihaste inimeste vastu. Siinkohal tõstavad ilmselt paljud kartellipoliitikud nördinult kulme — mida te õige meist mõtlete? Meie ja oma rahva vastu?
Neile võib julgelt vastata — jah, me usume, et te olete selleks võimelised! Tuletagem kõigepealt meelde vastasseisu Lihula Vabadussõja mälestussamba juures. Veelgi eredam näide on Kaitseliidu ja politsei ühisõppus 2015. aasta oktoobris Järvamaal, kus legend nägi ette, et vihane rahvamass ründab pagulasi ja paneb seejärel ka nende maja põlema. Juba see, et kellelegi taoline stsenaarium üldse pähe tuli, on paljutähenduslik – panna Eesti inimesed harjutama Eesti inimeste vastu võitlemist.
Tollest juhtumist kirjutas kogu peavoolumeedia, kuigi nende aluseks oli sallivuslaste protest selle vastu, et pagulasi mängivate laste näod olid mustaks võõbatud ja nad närisid banaane. Küll aga sai Seitsmeste Uudiste vahendusel näha, kuidas Eesti politseinikud surusid Eesti naisi valuvõtetega murule ning kaitseliitlased seisid pagulaste ja rahva vahel, näoga oma kaasmaalaste kui vaenlaste poole, kusjuures enamik neist “pahalastest” olid naised. Muide, tollele õppusele järgnes vihane protest Kaitseliidu enda ridades, kus paljud mehed teatasid oma ülematele, et sellistele õppustele nad ei lähe ja kui neid sarnasesse olukorda ka pannakse, siis nad keelduvad õppust jätkamast.
Seda, et inimeste vastu võiks repressioone kasutada, on globalistlik leer ka Eestis korduvalt välja öelnud, seda seadustesse panna üritanud ja sellega vastaseid ähvardanud. Vihakõnede kriminaliseerimine on üks totalitarismiilmingutest, sest see lubaks ühe mõiste alla koondada kõik ebameeldivad sõnavõtud ja isegi sõnad, nagu “neeger”. Eriti inkvisitsioonimaiad on sotsid — tuletagem meelde, kuidas Tallinna TV saates “Ajurünnak” väitluses Varro Vooglaiule alla jäänud sots Marianne Mikko nõudis otse-eetris saatejuhilt, et too lõpetaks kohe katoliikliku propaganda. Kui kaugel on sealt nõue Vooglaiul käed raudu panna ja politseisse viia?
Massirahutuste eribussid on Eesti riigile vajalikud, sest meil on reaalsed vaenlased nii putinistide kui islamiäärmuslaste näol olemas ja ka massiimmigratsioon pole päevakorrast maas. Küsimuseks jääbki see, kelle vastu seda tehnikat suunata võidakse.