29.05.2018
Peaministrid Jüri Ratas ja Justin Trudeau.
Eesti on maailma mastaabis väike ja tähelepandamatu riik, aga lisaks meie kuulsusele e-riigina teatakse siiski ka seda, et valitsuspartei ehk Keskerakonnal on suhe Kremli võimupartei ehk Ühtse Venemaaga.
Nimelt uuris ajakirjanik peaministrite Jüri Ratase ja Justin Trudeau pressikonverentsi ajal Kanadas, et mis siis võimuparteid ikkagi Kremli riigiparteiga seob ja kas Putinile ka selga keerata kavatsetakse.
Peaminister Jüri Ratas väitis, et vaatamata ühiskonna ja väidetavalt ka valitsuse vastuseisule Keskerakonna ning Ühtse Venemaa vahel sõlmitud koostööleppele, ei kavatseta seda lõpetada. Ratas ütles 14-aasta vanust koostööprotokolli kommenteerides, et leping polevat kahe partei vahel aktiivne ja järelikult seda ei eksisteerivat.
Vaatamata Ratase selgitusele, et protokolli pole kunagi praktikas kasutatud ning tõenäoliselt ka kunagi kasutama ei hakata, kinnitas peaministri kommunikatsiooninõunik Johannes Merilai ajalehele The Globe and Mail, et ametlikult pole lepingut siiski tühistatud. Kui Merilailt küsiti, miks see nii on, ei soovinud ta sellele vastata ning ütles, et tegemist on pelgalt “parteipoliitikaga, vahendab Postimees.
Kanada globalistist ja multikultuurlastest peaminister Justin Trudeau väitis ennast mõistvat Eesti peaministri põhjendusi Keskerakonna ning Ühtse Venemaa vahel sõlmitud lepingu kohta.
See vahejuhtum näitab kahte olulist momenti — esiteks teab suur osa maailmast Eesti valitsuserakonna sidemetest ja lepingust Ühtse Venemaaga, ning see häirib neid. Selle taustal on Eesti propagandamasinal küll kahekeelne rääkida kas USA presidendi Donald Trumpi Kremli-sidemetest või Ungari peaminister Viktor Orbani ja Itaalia valimised võitnud erakondade Vene-meelsusest, millele ERR lausa igapäevaselt viitab.
Teiseks viitab Ratase kindlasõnalisus selles, et mitteaktiivsusest hoolimata Kremli-lepingust lahti ei öelda, et seda kas ei taheta, või mis veelgi usutavaim, lausa ei saa prügikasti visata. Uued Riigikogu valimised on tulemas ja Keskerakond vajab mingisugusegi arvestatava tulemuse saavutamiseks venekeelsete valijate hääli.
Hoolimata sellest, et peavoolumeedia, president ja peaminister peavad venekeelset elanikkonda lojaalseks ja nimetavad neid “oma inimesteks”, oleks Ühtse Venemaaga sõlmitud lepingu ülesütlemine Keskerakonnale katastroof, sest see purustaks kogu selle toetusbaasi, mille lõi Savisaar venekeelses keskkonnas. Kuna uuringud näitavad KE suhteliselt väikest toetust eestlaste seas, siis oleks venekeelsete ärakukkumise mõju keskidele valimistel laastav. Pole lootustki, et Ratas selle lepingu enne valimisi õigustühiseks tunnistaks.
Seega jätkub segane olukord, kus leping on, aga aktiivselt see ei kehtivat, samas tühistada seda siiski ei taheta. Ei Jüri Ratas ega Keskerakond suuremas pildis pole kunagi selgitanud, miks seda ei saa avalikult tühistada, kuivõrd see olevat vaid tühine mõjuta paber. Nii jääbki leping Ühtse Venemaaga peaministri erakonda vähemalt valimisteni kummitama, ja mis parata, viib ka Eesti maine alla.