“Räägime asjast 1”: kohtureform ei vii Stalini juurde, vaid peatab stalinistliku kohtupraktika

Rahvuskonservatiivide iganädalane raadiosaade võttis üles neli mööduva nädala põhiteemat.

Pühapäevast saadet “Räägime asjast” alustasid Mart ja Martin Helme selgitusega, et sahin eelmises saates polnud siiski süvariigi tekitatud, vaid tegu oli raadiostuudio kolimisel ja esimese saate lindistamisel tekkinud viperustega.

See vahejuhtum andis Mart Helmele võimaluse meenutada aegu, mil läbi summutamissahina kuulati Ameerika Häält, ja tõmmata paralleele praeguse ajaga, mil ka EKRE on nagu dissidentide üritus.

Martin Helme rääkis sellest, kuidas Riigikogu ees käinud Riigikohtu esimees Priit Pikamäe seletas saadikutele, et Eesti kohtusüsteemis polevat kohe mitte midagi valesti ja mingeid muudatusi ei olevat vaja, sest me elavat ideaalses õigusmaailmas. Vastuseks sõna võtnud Martin lükkas selle kohe ümber, tõestades, et me elame riigis, kus kohtusüsteemis valitseb ideoloogiline paradigma – seepeale süüdistas parlamendi esimees EKRE-t diktatuuriihaluses. “Siin me tunnemegi ennast konstruktiivsete dissidentidena, sest keegi teine nii süsteemikriitilist juttu ei räägi,” märkis ta.

Sel nädalal käis Pikamäe ka EKRE fraktsioonile tutvustamas uut kohtunikukandidaati Heiki Looti, kes Martin Helme sõnul on varem töötanud riigiametnikuna – fraktsioonile aegade tutvustatud neljast uuest kohtunikust vaid üks on varem alama astme kohtus töötanud. Mart Helme sõnul on Looti näol tegu õigusteoreetikuga kitsal alal, kellesuguseid väidetavalt tuuakse justiitssüsteemi selleks, et lahendada juriidilisi dilemmasid, milest kohtute jõud üle ei käi. “Tegelikult lähtuvad sellised teoreetikud ideoloogiast ja otsivad kohandamisvõimalusi ideoloogiliste momentide seadustamiseks,” hoiatas ta.

Mart Helme tõi välja selle, et Eestis kasutatav mõiste “õigusriik” on pärit saksa sõnast “Rechtsstaat”, mis tähendab, et õigust ja õiglust saab vajaduse kohaselt tõlgendada. Anglosaksi “Rule of Law” aga tähendab seaduse võimu, seda, et kõik põhineb seadusel ja tõlgendada tuleb nii vähe kui võimalik ja nii täpselt kui võimalik. Martin Helme hinnangul kehtib  “Rule of Law” võrdselt kõigi kohta, Eesti “õigusriik” aga mõnedele ei kehti ja teisi karistab seda rangemalt.

Martin Helme meenutas, et EKRE volikogus vastu võetud kohtureformi kava puhul hoiatasid rahvuskonservatiivid juba ette, et reaktsioon tsunftilt ja nende suuvoodritelt tuleb raevukas. Nii ka oli, sest näiteks ERR andis pärast seda EKRE inimestele sõna vaid paariks lauseks, aga advokatuuri esindaja rääkis maha pika kritiseeriva jutu kuni süüdistusteni stalinismis.

“Kuidas saab kohtute allutamine demokraatlikule kontrollile olla stalinism – vastupidi, kontrollmehhanism tagab, et jälitustegevust ja saadud materjali ei kasutataks inimestega manipuleerimiseks,” selgitas Martin Helme. “Sellega me panemegi piiri stalinlikele võtetele kohtusüsteemis.” Mart Helme meenutas Pikamäe selgitust, et kohtunikud kontrollivat ise endi õiget tegutsemist, kusjuures ta viitas ühe Ida-Viru kohtuniku tagandamisele – paraku oli just see juhtum ideoloogilise tagakiusamise taustaga, sest ametist vabastatud kohtunikku süüdistati moslemiga abiellunud naise solvamises lahutusprotsessi käigus.

Martin Helme osutas ka sellele, et kohtud on teinud ebaseaduslikke otsuseid, mis tuginesid Rootsi ja USA seadustele – need puudutavad nimelt geiabielusid. Mart Helme sõnul on tegu süsteemiga, mille kolm lüli mõjutavad aktiivselt ühiskondlikku paradigmat. Esimeseks on varjatud süvariik ehk eriteenistused, mis ei allu parlamendi kontrollile;  nähtav osa on kohtud ja prokuratuur ning kolmandaks on nende ruupor ehk meedia, mis kujundab arvamust ja mõistab hukka. Need kolm sügavalt korrumpeerunud institutsiooni otsustavad kahjuks, mis on lubatud ja mis mitte.

Martin Helme sõnul on meedia rolliks lisaks vastasrinna mahatampimisele ka pseudoprobleemide tõstatamine – näiteks Aktuaalses Kaameras räägitakse murekohtade käsitlemise asemel palju tühistest asjadest. Ka Riigikohtu esimees Priit Pikamäe läks Riigikogu ees esinedes ruttu üle laste elatusrahade probleemile ja sellega läksid kohe kaasa sotsid ja Vabaerakond, peaasi, et kohtusüsteemi kitsaskohtadest rääkima ei peaks. “Meie rikkusime asja ära, nii et Nestor pidi hambaid kiristama,” rääkis Mart Helme.

EKRE saadikud esitavad kohtunikukandidaadi tutvustamisel talle kindlaid küsimusi, saamaks teada, milline õigusfilosoofia teda väärtuspõhistes vaidlustes juhib. Näiteks kas ta lähtub sõnavabadusest või põhiseaduses kirja pandud mittediskrimineerimise ehk võrdsuse nõudest – tänases kohtusüsteemis lähtutakse viimasest, mis tähendab samas sõnavabaduse äravõtmist.

Mart Helme sõnul on kodanikuvabadused ehk antud juhul sõnavabadus kõrgemal inimõigustest ehk õigusest mitte saada diskrimineerimist tunda, sest kodanikuvabadused on tagatiseks ka inimõigustele. “Sõnavabadus on kõige nurgakivi, sest kui midagi öelda ei tohi, siis ei saa ka muid õigusi olla,” täpsustas ta.

Veel üheks küsimuseks, mis EKRE kohtunikukandidaatidele esitab, on see, et kas ja millal aegub 2003. aastal Euroopa Liiduga ühinemiseks antud mandaat, kui see hakkab läbi EL-ile ära antavate õiguste ohustama riigi suveräänsust, mille loovutamist aga Eesti põhiseadus ei luba. “Me tahame teada, kas lahustumine Euroopa Liidu lipu all on tõesti parem kui see olnuks nõukogude Liidu lipu all, ja kuna kohtud on hakanud poliitilisi teemasid lahendama, siis ka kohtunikukandidaatide keerutamine on vastus,” lõpetas Martin Helme.