Keskerakonna ülbitsev valitsemisstiil ei soodusta lahenduste leidmist — Pirita kalmistu loo taustal

Palju asju võiks lahendada lihtsamalt, kui poleks ühe ennast jumalatena tundva seltskonna hoolimatust ja üleolekutunnet — seda tõestas EKRE fraktsiooni liige Urmas Reitelmann Pirita kalmistu üht murekohta lahendades.

EKRE Tallinna volikogu fraktsioon kavatses neljapäevasel istungil esitada linnavalitsusele järelepärimise Pirita kalmistul toimunud ja palju vihast vastukaja põhjustanud hooldetööde kohta, kuid saadik Urmas Reitelmann võttis vastamise nõude tagasi ja vestles istungi vaheajal sel teemal hoopis abilinnapea Züleyha Izmailova ja Tallinna Kalmistute juhataja Jaak Taevasega.

Urmas Reitelmann märkis, et linnavalitsuse kirjalik vastus EKRE saadikutele oli keskerakondlikult tõrjuv — midagi pole nende arvates juhtunud ja kõik on paremas korras ning mingit arutelugi sel teemal ei soovitud. Izmailova ja Taevas seevastu möönsid, et kalmistul toimunu ei olnud korrektne  ja kommunikatsioon toimuva ümber oli nõrk.

“Kalmistute juht möönis, et hooldetöödeks tellitakse teenus, ja kui muinsuskaitsereegleid järgitakse sajaga, siis sellise tööde puhul pole paraku kehtivaid reegleid, kuidas pühitsetud maal tegutseda,” nentis Reitelmann. Tegu oli nimelt vanad puude ning hooldamata haudadega, kus oli vaja kännud välja juurida, ja seetõttu kasutati juurimisel võimsat tehnikat. Midagi siiski puruks ei sõidetud ja midagi liigset välja ei kaevatud — seda tõendas ka Tallinna praost Jaan Tammsalu, kes ise kohal käis. Fotod sündmuskohast, mida tehti igast küljest, jätsid ka vale mulje, sest neilt paistis segadus suuremana, kui see tegelikult oli.

Urmas Reitelmanni sõnul nõustus ka Izmailova, et kommunikatsioon oli kehvapoolne ja inimesed ehmusid, kui nägid suuri masinaid töötamas. Enne töid oli väidetavalt kalmistu väravale ka selgitav silt välja pandud, kuid see oli maha kukkunud. “Nii abilinnapea kui ka kalmistute juht ütlesid, et ei osanud inimeste valulikku suhtumist ette näha ja nad arvasid, et edaspidi tasub mõelda, kas nii võimsaid masinaid ikka tasub sellisteks töödeks kasutada,” selgitas EKRE saadik.

Heaks uudiseks võib pidada seda, et Tallinn on lubanud kalmistute eest paremini hoolitsema hakata, nende heakorraks eraldatakse rohkem raha, mida juba aastaid pole üldse antud, ning peagi võetakse hooldustööd ette Siselinna ja Pirita väikesel kalmistul. Siselinna surnuaial on vanad puud  juured teede alla ja haudadele sirutanud ning vanadel inimestel on seal ka raske pikki vahemaid liikuda. Vanad kalmistud ongi probleemsed, kuid need mured on lahendatavad, kui vaid linnavalitsus ise inimestega rohkem suhtleks ja selgitaks.

Kogu selle loo positiivse lahenduse puhul märgib Urmas Reitelmann ära, et Tallinna linnavalitsusega saab asju ajada, kui pöörduda otse ametnike poole, nagu seda on kalmistute juht Jaak Taevas, kes oli juhtunu pärast tõsiselt mures. “Kui suures saalis järelepärimine teha, siis tõmbavad keskerakondlased kohe ringkaitsesse, ajavad debiilset juttu ja mängivad lolli — kui aga saad nendega inimlikult rääkida, siis saavad nad aru, et opositsioon ei taha neid kottida, vaid lahendusi leida,” räägib ta.

Reitelmanni sõnul käib volikogu suures saalis keskerakondliku enamuse poolelt pidev ülbitsemine, kus linnavalitsus tuleb eelnõudega ja ootab volikogult vaid heakskiitu, tahtmata mingisugustki arutelu. Eriti põikpäine on linnapea Taavi Aas, kes suhtlebki saadikutega vaid ülbuse keeles, võtmata nende arvamust vähimalgi määral kuulda.

“Ma olen pettunud ka komisjonides, kus KE enamus rullib opositsioonist üle, komisjonide liikmete vahel ei teki kunagi arutelusid, millest mina puudust tunnen — Keskerakonnas puudub empaatia ja kaasamõtlemine, nad on nagu Venemaa, kes arvab, et kogu maailm on nende vastu,” kirjeldab Urmas Reitelmann.

Seekordne konflikt on tänu EKRE saadikutele, abilinnapea Izmailovale ja kalmistute juhile Jaak Taevasele rahuldavad lahendused saanud, kuid arusaamatuste vältimine pole saavutatav seni, kuni Tallinna linnavalitsus ei lõpeta kõigist enamuse jõul ülesõitvat ja ülbitsevat valitsemisstiili.