EL-i üldkohus leidis taas fabritseeritud ettekäände Prantsuse rahvuslaste juhi Marine Le Peni ründamiseks

Olukorras, kus Eestis on jutuks kohtulik aktivism ja justiitsreformi vajadus, annab kohtuliku arveteklaarimise repressiivsest taustast märku ka Euroopa Liidu tegevus.

Euroopa Liidu üldkohus otsustas teisipäeval, et Prantsuse rahvuslaste juhil Marine Le Penil tuleb maksta Euroopa Parlamendile tagasi ligi 300 000 eurot, mis ta väidetavalt vääralt oma assistendile maksis.

Kohus “kinnitab Euroopa Parlamendi otsust küsida parlamendiliikmelt Marine Le Penilt tagasi ligi 300 000 eurot parlamendiassistendi palkamiseks, kuna ta ei suutnud tõestada selle assistendid töö efektiivsust,”, vahendab BNS.

Nagu näha, peab poliitik tõestama, et ta ei teinud midagi valesti, mitte ei pea kohus tõestama, et ta on seda teinud. Seejuures on ülimalt ebatõenäoline, et pidevat tipptasemel globalistlikku tagakiusamist kogev naispoliitik, kellelt on ka saadikupuutumatust ära võetud, võtaks ette midagi ebaseaduslikku, mis annaks võimaluse teda taas rünnata.

Kogu Marine Le Peni karjääri on pidevalt saatnud mistahes seadusvastaste momentide otsimine tema tegevuses, kohtuasjad, süüdistused ja surve igal elualal, mille eesmärgiks on tuntud poliitikut pidava pinge all hoida või siis sundida teda pidevalt tegelema millegi ümberlükkamisega. Sama toimub ka USA presidendi Donald Trumpi ümber.

Parempoolne meedia on näidanud ka Le Peni ja Rahvusrinde niinimetatud “Vene rahade” tegelikku päritolu — nimelt keeratakse enne valimisi lausa maailma mastaabis kinni kõik selle poliitilise jõu rahastuskanalid ehk siis talle lihtsalt ei anta laenu ühestki globalistide käesolevast pangasüsteemist. Kuna valimiskampaaniad on kallid, peab Le Pen võtma laenu mõnest Ida-Euroopa pangast, milles on sageli arve ka mõnel Kremliga seotud oligarhil ja edasi on peavoolumeedial juba lihtne asjatundmatule kodanikule selgitada, et Prantsusmaa rahvuslasi rahastabki just see oligarh, kuigi tegu on täiesti meelevaldse seostamisega.

Ilmselt on EL-i üldkohus eeskujuks Eesti kohtusüsteemile, mille reformimist EKRE nõuab.