19.06.2018
Kas Suurbritannia lahkumine lööb uppi kogu liidu?
Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid kokku eurotsooni ühiseelarve loomises, teatas Saksa kantsler Angela Merkel teisipäeval 19.06.18.
Eelarve oleks “tõeline eelarve aastatulude ja -kuludega”, lisas Prantsuse president Emmanuel Macron pärast kõnelusi Merkeliga. Pariis ja Berliin loodavad euroala ühist eelarvet 2021. aastaks, ütles Macron.
President ei täpsustanud eelarve suurust. Seda hakatakse arutama teiste bloki liikmesriikidega, lisas ta.
Merkeli sõnul tuleb teiste liikmesriikidega arutada ka eelarve rahastamist. Kantsleri hinnangul saaks seda muu hulgas teha näiteks läbi regulaarsete sissemaksete või finantstehingute maksustamise kaudu.
Macron tahtis algselt mitmesaja miljardi suurust eelarvet, kuid Merkel pakkus hiljutises intervjuus välja väiksema arvu. Eelarve kogumaht peaks olema “miljardites kahekohalise arvu väiksemas otsas”, ütles kantsler. Merkel ütles, et valisid eelarve loomise eeskujuks Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i.
Rahvuslike ja konservatiivsemate poliitikavaatlejate arvates on Euroopa Liit sel moel aina rohkem taganemas oma alglätetest, milleks olid ühisturg ja kõikide liikmesriikide võrdne õigus asjade otsustamisel kaasa lüüa. Toimuv on ilmselge püüd Saksa-Prantsuse hegemooniale födaralistlikus Euroopas, kus enamus teisi riike on kaotanud oma suveräänsuse ning ei otsusta praktiliselt midagi. Mil moel liikmesriigid kahe juhtriigi tegevusele reageerivad, selgub üsna pea konkreetsed numbrid lauale pannakse.
Teine probleem, mis ähvardab Euroopa Liitu lõhki ajada on lõputu immigratsioonijama, mis sööb vargsi ära kogu Euroopa ressursid, edukuse ja heaolu. Ometi ei suudeta või ei taheta keskriikides seda kangekaelselt tunnistada ja sellele piiri panna. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritas Schinas avaldas esmaspäeval lootust, et 28.-29. juuni Euroopa Ülemkogul leitakse kollektiivne lahendus, kuid paljud arvavad, et seda ei tule vaid minnakse veelgi enam tülli.
Millise seisukoha võtab Ratase juhitud Eesti valitsus on eelneva põhjal ilmselt selge, Eesti lööb nagu ikka Brüsselile kulpi, olgu otsused Eestile ükskõik kui kahjulikud tahes.