Argument Rail Balticu toetuseks — Euroopa Liidu määruste järgi ja kooskõlas asjakohaste standarditega?

Rail Baltic ei kao inimestel ei keelelt ega meelelt ja huvitav on seejuures jälgida argumente poolt ja vastu.

Rajatav kiirraudtee Rail Baltic (RB) kulgeb kaardil läbi Rääma lageraba, arvamused rajatise võimaliku mõju kohta loodusele on erinevad, kirjutab Pärnu Postimees.

Tallinna ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent ja ökoloog Mihkel Kangur on veendunud, et kui kahe rööpapaariga raudtee tõesti läbi Rääma raba ehitatakse, hävib raba täielikult.

Vastupidisel arvamusel on Eesti põhitrassi projektijuht Raido Kivikangur Rail Baltic Estonia OÜ-st. Kivikanguri sõnutsi projekteeritakse raudtee konstruktsioon Euroopa Liidu määruste järgi ja kooskõlas asjakohaste standarditega.

Pärnu Postimees valgustab poolt- ja vastuargumente üksikasjalikumalt, seetõttu tasub peatuda vaid projektijuhi Raido Kivikanguri jutul.

Teatavasti on Emajõe äärde kavandatud tselluloositehase vastu tõusnud praktiliselt kogu Tartumaa ja seda suurel määral ka kogu selle ebamäärasuse ja vassimise tõttu, mis on miljardiinvesteeringut algusest peale saatnud. Lihtkodanikud ei taha usaldada argumente, mis ilustavad kahtlusalust objekti kuni selleni, et negatiivseid momente pole lausa mitte ühtegi ja kõik on üksipulgi läbi mõeldud ning ohutuks tunnistatud.

Sellest võiks õppida ka Rail Balticu kõneisikud. “Euroopa Liidu määruste järgi ja kooskõlas asjakohaste standarditega” on lause, mis tõmbab lihtinimeste silmis kogu jutule kohe vee peale. Mitte et see ilmtingimata täiesti vale oleks, vaid kantseliidis esitlus ei kannata kohe mitte mingit kriitikat. Enamik eestlasi võib jätkuvalt Euroopa Liidu liikmeksolekut toetada, aga see ei tähenda, et nad Brüsseli määrusi kohe kuldvasikateks peaksid! Pigem küsivad nad: mida teab EL Rääma rabast?

EKRE on jätkuvalt seisukohal, et raiskavale, kallile ja kahtlase taustaga Rail Balticule tuleb viivitamatult hädapidur peale tõmmata ning otsida alternatiive juba olemasolevast raudteevõrgustikust. Sellist veendumust kinnitab ka Pärnu Postimehe edastatav info, et erilahendused, sealhulgas raba läbimine, on trassi rajamisel tavalahendusest kallimad. Arvestuslikult maksab RB ühe kilomeetri rajamine keskmiselt neli–viis miljonit eurot.