27.06.2018
Miiting pagulaste vastu.
Saksamaa immigratsiooniteenistuse andmetel on riigis varjupaika taotlenud immigrantide seas suur hulk mõrvu, rööve ja muid raskeid kuritegusid toime pannud välismaalasi.
Austria ajakiri Heute on koostöös ajakirjaga Bild uurinud varjupaigataotlejate tausta Saksamaal. Allpool on mõned sellised näited.
Ghana kodanik Baba M. mainis varjupaigataotluses, et ta on tapnud 40 inimest. Tema taotlus on endiselt läbivaatamisel.
Eritrea varjupaigataotleja töötas vanglas ja oli piinanud inimesi, väites, et see oli tema töö.
Pakistanlane väitis, et kodumaale naastes kavatseb ta mitut mõrva ja ta oli ka intervjuus väga agressiivne.
Bangladeshi varjupaigataotleja tunnistas, et kodumaal otsitakse teda taga mõrva pärast.
Türgi varjupaigataotleja teatas intervjuus, et Türgis on tema vastu esitatud 85 süüdistust ja tema kohta on seal välja antud vahistamismäärus.
Alžeeria varjupaigataotleja oli seotud salakaubaveo ja narkokaubandusega, mistõttu teda süüdistatakse Alžeerias neis kuritegudes. Hageja kasutas seda oma varjupaigataotluse aluseks.
Pakistani varjupaigataotleja oli oma koduriigis toime pannud mehe vägistamise.
Bangladeshi varjupaigataotleja oli süüdi oma kodumaal sooritatud mõrvade eest ja mõistetud 85 aastaks vangi.
Dagestani varjupaigataotleja väitis, et on tapnud Dagestani siseministri. Saksamaa ei andnud mehele varjupaika, kuid otsustas ka mitte välja saata, sest Venemaal võib teda oodata “piinamine ja alandav kohtlemine”.
Varjupaigataotleja Sierra Leonest oli lapssõdur, kes tappis ka tsiviilisikuid, naisi ja lapsi, pärast põgenemist oli ta “reisinud Euroopas 20 aastat” ja juba “taotlenud varjupaika erinevates riikides”.
Libeeria varjupaigataotleja on intervjuus öelnud, et tema on hukanud mitu inimest.
Lõpetuseks sobib BNS-i uudis sellest, et Rootsi Stockholmi kohus mõistis kolmapäeval 49-aastase Rwandas sündinud mehe eluks ajaks vangi rolli eest Rwanda genotsiidis. Kohtu otsuse järgi on Theodore Tabaro süüdi tutside mõrvas, mõrvakatses ja röövimises, “eesmärgiga hävitada tutside grupp tervikuna või osaliselt”.
Nüüdseks Rootsi kodanik Tabaro omas Rwandas “kohalikul tasandil juhtivat rolli” ning oli “niivõrd keskne ja aktiivne (isik), et teda peetakse täideviijaks”. Kohtu sõnul osales Tabaro mitmes Rwanda edelaosas toimunud rünnakus. Muu hulgas ründas ta ühte kooli, kabelit ja kloostrit, kus “tapeti mitusada inimest”.
Mõistagi ei ole kõik varjupaigataotlejad kuritegeliku taustaga, kuid väga suur osa neist on, sest näiteks Aafrikas praktiliselt ei ole riike, kus hetkel poleks sõda või poliitilist ja etnilist vägivalda, see aga mõjutab kõiki inimesi. Igaüks, kes vaatab kaadreid Vahemere põgenikepaatidest, näeb neis vaid sõjameheeas elujõulisi mehi, kellest enamik on reaalsed tapjad.
Immigrante vastu võttes ja nende suhtes inimlikkust üles näidates maksab Euroopa selle eest oma turvalisusega, sest üldjuhul jätkavad kurjategijad sama ka uues asukohariigis — nende psüühika on juba häälestunud probleemide lahendamisele vaid vägivalla abil.
Eestigi on siia toonud väidetavaid sõjapõgenikke, kuid saanud on hoopiski naisepõletajad. Ja meie nooremad sallivuslaste põlvkonnad usuvad endiselt, et kõik üle Vahemere tulijad on sama lahedad tüübid nagu need, kellega nad kohtusid Lääne kõrgkoolides õppides… Isegi Euroopa Parlamendi president Antonoi Tajani on öelnud: sisseränne ähvardab lämmatada Euroopa unistust.