Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vasakliberaalid üritavad seksismile viidates Rootsi Akadeemia kirjandusauhinnale lõpu peale teha

-
08.07.2018
Marufeministid on kõigeks valmis!
© Scanpix

Ahistamised ja diskrimineerimine on maailmas väga levinud ja seetõttu on vaja nende nähtustega võidelda, kuid see ei tohi saada ristisõjaks kogu ühiskonna või mingi selle osa vastu.

Mistahes ahistamist või diskrimineerimist tuleb vaadata konkreetse teona konkreetse inimese poolt ja konkreetse inimese vastu, ning sellest lähtuvalt teha kas haldus- või kohtuotsus. Kui aga minnakse juba ühiskonnagrupi või –institutsiooni vastu, on aeg häirekellad helisema panna.

Läänelikus (mitte kristlikus) kultuuriruumis ongi asi juba massihüsteeria ja edasi repressioonideni jõudnud, eriti aga multikultuursuse lipulaevas Rootsis, kes on igati ja auga ära teeninud nime Absurdistan.

Üle 100 kirjaniku, kunstniku ja ajakirjaniku asutas ühiste jõududega uue akadeemia, et täita väidetav tühik, mille põhjustas vägistamissüüdistest tingitud kriis Nobeli preemiat välja andvas Rootsi Akadeemias, vahendab BNS.

Uus Akadeemia annab välja oma kirjandusauhinna, vastandudes skandaalidesse sattunud akadeemia “erapoolikusele, ülbusele ja seksismile”, ütlesid uue kogu loojad.

1786. aastal asutatud Rootsi Akadeemia sisekriis sai alguse möödunud aasta novembris, kui selgus, et 18 naist süüdistab akadeemia kultuuriprojekte korraldanud prantslast Jean-Claude Arnault’d seksuaalses ärakasutamises.

Erimeelsused skandaali lahendamisel sundisid 18-liikmelise akadeemia seitse liiget, teiste seas esimese naissekretäri Sara Daniuse, lahkuma.

Mai algul teatas akadeemia, et Nobeli kirjanduspreemia jääb tänavu välja andmata ja 2018. aasta auhind antakse välja järgmisel aastal koos 2019. aasta auhinnaga.

Juunis esitas kohus Arnault´le, kes on abielus akadeemia endise luuletajast liikme Katarina Frostersoniga, süüdistuse ühe naise kahekordses vägistamises Stockholmis 2011. aastal.

Uus akadeemia tahab “tuletada inimestele meelde, et kirjandus ja kunst üldiselt peaksid edendama demokraatiat, läbipaistvust, empaatiat ja privileegideta austust”, kõlab 107 pöörduja ühisavalduses.

“Rootsi on üks maailma demokraatlikumaid, läbipaistvamaid ja soovõrdsemaid riike…, ta vajab kirjanduspreemiat,” ütles kolumnist Alexandra Pascalidou, üks uue auhinna asutajaid.

Uus kirjandusauhind, millega kaasneb miljoni Rootsi krooni (umbes 97 000 euro) suurune rahasumma, on saadud kokku ühisrahastusest ja annetustest.

Võitja peab olema avaldanud viimase 10 aasta jooksul vähemalt ühe teose. Nimi tehakse teatavaks 14. oktoobril, tavapärasel Nobeli preemiate nädalal.

Seega on Rootsi vasakliberaalsed intellektuaalid otsustanud üksikisiku kuritegude eest lasta põhja terve institutsiooni, luues alternatiiviks mingi teise, kes hakkab ilmselt lähtuma teistsugustest „väärtustest“. Tõenäoliselt hakkabki see silmas pidama vaid nende endi keskkonda kuuluvaid inimesi ja autasustama neid, kelle looming vastab nende ideoloogilisele arusaamale. „Erapoolikust, ülbust ja seksismi“ jagub ka uue akadeemia ridadesse, ainult feministlikus võtmes.

Parimaks väljapääsuks olnuks ehk siiski Rootsi Akadeemia reformimine ja vajadusel jõuline surve, taastamaks institutsiooni head nime. Lahkulööjad aga mängivad solvunuid, nagu see tänases vasakliberaalses maailmas kombeks on, ja loovad oma pseudo-Nobeli auhinna.

Loodetavasti ei kaota ei Rootsi Akadeemia ega Nobeli nimi sellega mitte midagi. Claude Arnault’ nimi tuleb lihtsalt selja taha jätta ja eluga edasi minna. „Kes nende marufeministide tunnustust tahakski?!“ võiks lõpetuseks öelda.

Mis aga puutub neisse 18 naisesse, keda Arnault’ olevat väidetavalt seksuaalselt ära kasutanud, siis õiglus peab jalule tõstetama ja süüdlane karistatud saama, kuid ikkagi jääb küsimus: mis kodanikud need on, kel pole pärast sarnast juhtumit julgust asi suure kella külge panna, ja seega võimaldada ühel kaabakal uusi kuritegusid korda saata?

Paraku on Läänes saamas reaalsuseks olukord, kus paarkümmend aastat hiljem süüdistab keegi kedagi seksuaalses ahistamises ja alles siis meenub kümnetel: kuulge, aga mind ta vist ka ahistas! Nagu Mangi juhtumi puhul…