17.07.2018
Soome kaitseminister Jussi Niinistö.
Kaitseminister Jussi Niinistö ütles, et kui varem irvitati Soome üle seoses üldise sõjaväekohustusega, siis nüüd enam mitte.
“Vahepealsetel aastakümnetel loobusid paljud riigid kulude kokkuhoiu eesmärgil üldisest sõjaväekohustusest, aga Soome seda ei teinud. Seetõttu meie üle irvitati veel 2010. aastatel,” ütles Niinistö telesaates Suomi-areena.
Niinistö lisas, et isegi ühe Soomele lähedase partnermaa suursaadik märkis, et Soome koolitab veel kahuriliha ehk ajateenijaid, kes olevat tänapäeva sõdades kasutud. Räägiti, et Euroopas valitseb nüüd igavene rahu ja kriisid tekivad vaid väljaspool.
Pärast seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi, suhtumine muutus. Nüüd käiakse soomlaste juures õppimas, kuidas kulutõhusat kaitseväge arendada, vahendab eestinen.fi. “Soomel on olnud õigus ja teised riigid sörgivad sabas,” ütles Niinistö. Näiteks Rootsi on juba järk-järgult üle minemas osalisele ajateenistusele.
Soome kaitsevägi koosneb Vikipeedia andmetel palgalistest, ajateenijatest ja reservväelastest. Kokku on kaitseväes 34 500 meest: 27 300 maaväes, 3000 õhuväes ja 4400 mereväes. Soomes on meessoost isikutele üldine ajateenistuskohustus, naistele on see vabatahtlik. Ajateenistus kestab sõltuvalt ametikohast 6, 9 või 12 kuud.
Soome on ainus NATO-sse mittekuuluv Euroopa Liidu liikmesriik, mis omab piiri Venemaaga. Välismissioonid on populaarsed ja sõdurid teenivad ÜRO, NATO ja EL-i missioonidel üle kogu maailma. Rahva kaitsetahe kõigub 80% juures ja on Euroopa Liidu kõrgemaid.
Soome kaitseväe eelarve on umbes 2 miljardit eurot ja see moodustab SKP-st 1,4–1,6 protsenti.