18.07.2018
President Trump Valges majas 17.07 tippkohtumisest ülevaadet andmas
Suur osa peavoolumeediast on tituleerinud Trumpi ja Putini tippkohtumise Helsingis suureks läbikukkumiseks. See paistab olevatki viimase eesmärk, kuid rahvuslikkonservatiivne meedia nii ei arva.
Näiteks analüüsib portaali Breitbart vanemtoimetaja Joel B. Pollak kohtumist veidi kainema pilguga. Pollaki arvates võib pidada esmaspäevast kohtumist isegi diplomaatiliseks võiduks. Vasakkleer, kes on end elu aeg rahu eest seisjaks pidanud, on ühtäkki muutunud sõjahüsteerikuteks? (toim. märkus)
Peavoolumeedia ei suuda vaadata kaugemale 2016. aasta USA presidendivalimistega seotud teemadest ja Venemaa väidetavast sekkumisest neil valimistel. Kuid lähtudes mõlema presidendi vastustest pressikonverentsil puudutati tippkohtumisel väga mitmeid olulisi välispoliitilisi teemasid. Näiteks nagu Süüria, kus USA tahab, et Venemaa hoiaks ohjes Iraani, Põhja-Korea, kus USA ootab, et Venemaa aitaks survestada Kimi režiimi loobuma tuumarelvadest, Iraan, kus USA üritab korraldada ümber rahvusvahelist survestamispoliitkat ja Ukraina, kus USA tahab Venemaa tagasitõmbumist.
Nagu lubatud, tuli jutuks ka Venemaa väidetav sekkumine USA presidendivalimistesse. Sellega seoses kinnitas Putin, ja mitte Trump, et Venemaa ei sekkunud 2016. aastal toimunud valimistesse ega plaani ka edaspidi sekkuda USA siseasjadesse. Putin kinnitas vabatahtlikult ka tõsiasja, et Trump nimetas Krimmi annekteerimist ebaseaduslikuks.
Trump oli taaskord väga kriitiline Euroopa suhtes. Vahetult pärast NATO tippkohtumist, kus USA president oli süüdistanud Saksamaad Venemaaga sõbrustamises ja sealt gaasi ostmises, teatas ta Helsingis, et USA kavatseb hakata pakkuma Venemaale konkurentsi ja müüma Euroopale gaasi. Tegemist on kindlasti väga suure väljakutsega, kuid tundub, et USA on valmis astuma selle sammu, et muuta Euroopa majandus Vene gaasist sõltumatuks.
Trumpi kriitikud tsiteerivad oma rünnakutes peamiselt üht Trumpi ütlust: „Ma usaldan oma luurekogukonda, kuid ma kinnitan, et president Putini eitus täna oli väga kindel ja veenev.“ Kuid Trump ei rünnanud tegelikult USA luureteenistust ega eelistanud üht poolt teisele; mida ta oleks ilmselt teinud, kui kohtumise eesmärgiks oleks olnud suhete tuntav parandamine. Tema sõnu tõlgendati lisaks valesti ja Trump ise juhtis sellele samuti hiljem tähelepanu (toim.märkus).
Trumpi vastased süüdistavad presidenti ka selles, et tema nelja silma kohtumine Putiniga tõstab Putini kuidagi eelisseisu. Kuid tegelikult ei vaja Putin mingit USA abi, et ennast tähtsamaks muuta. Vene president on juba viimased 10 aastat (alates Gruusia sõjast – toim.märkus) paksult õhku täis, olgu USA presidendiks, kes tahes. Putiniga kohtumine oli aga üks Trumpi valimislubadustest, mille ta nüüd täitis.
Konservatiivsed kriitikud on algusest peale olnud arvamusel, et Trumpi katsed suhete normaliseerimiseks Venemaaga ebaõnnestuvad, kuna kahe suurriigi huvid on väga mitmes küsimuses liiga erinevad. Kuid Trumpil, erinevalt näiteks president Obamast, on õnnestunud näidata Putinile, et USA on valmis kasutama oma huvide kaitseks sõjalist jõudu ja Putin on mõistnud, et parem on olla valmis koosööks vähemalt mingilgi tasemel.
Kohtumise puhul oli huvitav jälgida ka seda, mis jäeti ütlemata. Putin näiteks kaebas selle üle, et USA soovib lahkuda Iraani tuumaleppest, kuid ei maininud sõnagagi midagi selle kohta, et USA tappis Süürias sadu Vene võitlejaid (omamata ise mingeid inimkaotusi). Putin ei maininud ka USA õhurünnakuid Bashar al-Assadi vastu Süürias. Ta ei söandanud seda teha, kuna mõistab, et Trump käitub Venemaaga tunduvalt karmimalt kui varasemad USA presidendid ja tema teod kõnelevad iseenda eest.
Helsingi kohtumise tulemusi näeme tulevikus, kuid juba praegu on selge, et Trump kaitses Ameerika huvisid ilma, et oleks pidanud midagi loovutama.
Allikas: Breitbart
Refereeris Triin van Doorslaer