Niinimetatud inimõiguslased on valmis kaitsma igaühte, isegi kui tegu on vägivallatsejatega.
Teisiti ei saa suhtuda BNS uudisesse, kus inimõiguslased mõistavad hukka vägivaldsete migrantide tagasisaatmise Hispaania enklaavist Ceutast Marokosse.
Ceuta enklaavi Põhja-Aafrikas kolmapäeval jõuga tunginud 116 migranti saadeti neljapäeval Marokosse tagasi. “116 Sahara-tagust migranti, kes sisenesid eile ebaseaduslikult Hispaaniasse Ceuta piiri kaudu, on tagasi Marokosse saadetud,” ütles Ceuta prefektuur avalduses.
Humanitaarorganisatsioon Walking Borders nimetas migrantide tagasisaatmist “tohutuks inimõigusrikkumiseks Hispaania valitsuse poolt”.
Hispaania siseministeerium aga kaitses otsust migrandid tagasi saata ja ütles, et see oli seaduslik. “Kui Maroko andis märku, et võtab need inimesed vastu, läks politsei neid välismaalaste kinnipidamiskeskusesse otsima ja toimetas nad politseijaoskonda. Kõigil neil olid advokaadid, tõlgid ja meditsiiniabi,” ütles ministeeriumi kõneisik. “Kõigile neile räägiti võimalusest taotleda asüüli, kuid nad ei teinud seda,” lisas kõneisik ja märkis, et kaks alaealist sellest rühmast jäid Hispaania territooriumile.
Just Ceutasse ja Melillasse tungivad migrandid, kes ronivad vigasaamist trotsides üle kõrgete tarade ning kasutavad piirivalvurite ja politsei vastu söövitavaid aineid ja isetehtud leegiheitjaid, on saamas migrantide vägivaldsuse sümboliks, samas aga ka inimõiguslaste kaitse objektideks.
EKRE korraldatud Hirvepargi miitingul juhtis ka EKRE juhatuse liige Urmas Espenberg oma praeguse aja 12 paradoksi esitledes tähelepanu sellele, et kuidas inimõigusorganisatsioonidest ja teistest ideoloogilistest vabaühendustest on saanud vasakliberaalide poliitiline tööriist. “Mitmesugused MTÜ-d, kõik kõlavate ja õilsate nimedega — inimõigused, pagulasabi, naistevastane vägivald, LGBT jne, enamasti rahastatud läbi Lääne globalistlike fondide või Sorose kaudu,” loetles ta.
Praegu annetusi paluv Eesti Inimõiguste Keskus on samuti ilmselgelt rahvusliku omariikluse vastu pöördunud jõudude leeris.