Miks võtab katoliku kirikul homopreestrite hukkamõistmine nii palju aega?

Miks jõuavad katoliku kiriku homopreestrite patud alles nüüd andestuse palumiseni, kui rikutud on juba paljud elud?

Paavst Franciscus ütles laupäeval Dublinis, et jagab “häbi ja valu” katoliku kiriku suutmatuse pärast tegeleda seksuaalse ärakasutamise skandaalidega, mis on tekitanud üle maailma õigustatult raevu kiriku suhtes, kirjutab BNS.

“Kirikuvõimude suutmatus tegeleda nende eemaletõukavate kuritegudega on õigustatult andnud alust raevuks ja on jäänud valu ja häbi allikaks katolikule kogukonnale. Ma jagan seda,” ütles ta Iiri peaministrile Leo Varadkarile. Paavst palus ka pühapäeval  Iirimaa lääneosas Knocki pühamut külastades “Jumala andestust kuritegude lahtise haava eest”.

Franciscus on paavst 2013. aastast, enne seda piiskop ja kardinal – tal on praegu raske seletada, kuidas see probleem pole varem temani jõudnud, kui laste pilastamine preestrite poolt on paljastuste ja konkreetsete tõestatud juhtumitena jutuks juba 30-40 aastat.

Paavst Franciscus on seni tegutsenud suhteliselt vastuoluliselt, teinud uusi algatusi ja klaarinud vanu võlgu. Kahtlemata on paavsti seisukohad inimlikkusest lähtuvad, kuid kahjuks sageli ka ebainimlikkust ja ebaseaduslikkust soodustavad.

Franciscus on kõigile meelde jäänud pagulaste jalgade pesija ja suudlejana, kes toetab tingimusteta migrantide Euroopasse importimist – tema seisukohad on sedavõrd radikaalsed, et ta seab põgenike õigused kõrgemale mistahes riiklikest ja rahvuslikest huvidest.

Hoolimata kristlaste tagakiusamisest toetab paavst islamipagulaste invasiooni, õigemini ei seisa selle vastu, pidades ka arvukaid moslemimigrante abivajajateks. Selline mõistmatu heatahtlikkus lõpeb varem või hiljem sellega, et Euroopas algab kodusõda, kus voolab ohtralt islamistide valatud verd. Võõraste kaasatoodud vägivald on tapmiste ja vägistamiste läbi Euroopasse juba ohtralt pisaraid toonud, mida kirik aga ei märka!

Paavst Franciscus suhtub üha leebemalt ka homoseksualismi, kuigi enamik laste seksuaalse ahistamise juhtumeid preestrite poolt on suunatud just poisslaste vastu. Kogu kirikupea tegevus näib üha enam alla andvat just sellele “euroopaliku väärtuste”ideoloogiale, mis tõukab kirikust eemale konservatiivse uskliku inimese.

Kahtlemata on paavst teinud maailma jaoks ka palju head, aga paraku tuleb lõpetada Piibli tsitaadiga: “Ka põrgutee on sillutatud heade kavatsustega”.

Eesti võtab paavsti peatset külaskäiku Eestisse ilmselt kui Vatikani riigijuhi ja ülemaailmse katoliikliku kogukonna visiiti, sest ateistliku presidendi Kersti Kaljulaidi võimule pääsemise järel on kristlikku kirikut Eestis teatud tasandil tahaplaanile tõrjutud – ta leiab äramärkimist ainult geilembeliste kirikuõpetajate kaudu.