Eesti tundub üha enam väärastunud riigina, kus pole enam isegi mõistlikku majanduslikku mõtlemist, poliitilisest rääkimata.
ERR kirjutab oma loos “Lätis tankimisel riskib veokijuht topeltaktsiisi tasumisega”, et kütuseveo kahtlusega veokeid on maksu- ja tolliamet aktiivsemalt kontrollinud selle aasta algusest, kuna aina enam hakkas Lätis tankimas käima haagiseta ja kaubata veokeid. Kütusepaagis olev kütus vabastatakse aktsiisist üksnes rahvusvahelisel kaubaveol – see tähendab kaubaveo toimumist vähemalt ühel suunal.
Vaidlustamata sellist kontrolli peab tõdema hoopis riigi absurdset poliitkat – selle asemel, et tunnistada oma valet aktsiisipoliitikat ja alandada aktsiise, tehakse nägu, et kõik on korras, ise aga asutakse pigistama neid, kes käituvad majanduslikult ja loogiliselt. Kui riik ikka keerab käki kokku ja mujalt saab odavamalt, siis miks mitte ka mujal varusid täiendada – see on turumajandus!
Piirikaubanduse puhul oli sama asi ju ka alkoholiga – kui selgus, et suured rahad jalutavad minema Lätti, saadeti maksu- ja tolliamet teedele nuuskima, et ehk saab mõne pahareti kätte, keda teiste hirmuks trahvidega risti lüüa! Kuigi reaalselt ei toonud keegi kaasa sedavõrd suuri koguseid, et see juba karistamise alla läheks. Maksuametist on tehtud repressiivorgan.
Absurdne ongi see, et võideldakse mitte põhjuste, vaid tagajärgedega, võim ei taha oma tegude eest vastutust võtta ja midagi heastada, vaid jätkab jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmist. Aktsiiside langetamise asemel, mida EKRE soovitab ja mida ta võimule saades lubab ise läbi viia, korraldab Jüri Ratase juhitav riik hoopiski karistuaktsioone nende vastu, kes põlgusest saamatu majanduspoliitika vastu ja kokkuhoiust tingituna odavamaid lahendusi otsivad.
Räige keskerakondlik-sotsialistlik “pakazuhha” käib teistelgi elualadel — Tallinnas üle pea kasvanud noorte kaakidega vestlevad noorsootöötajad, Kanuti pargis käivad kohal pea-, sise- ja justiitsminister jne. Kas sellise näidistegevuse abil võideldaksegi vägivaldse kuritegevusega?