Olukorrast Rootsis: kellele lüüakse hingekella?

Rootsis seisavad 9. septembril ees üldvalimised ja immigratsioonivastastele uusparempoolsetele ennustatakse suurepäraseid tulemusi.

Portaal Breitbart vahendab, et Rootsi Demokraadid (SD) on kogumas üha enam populaarsust ja võivad tulla valimistel teisele kohale praeguse peaministri Stefan Löfveni juhitud sotsiaaldemokraatide järel. Kolmanda koha saavutavad ilmselt konservatiivsed mõõdukad. Samas ennustavad arvamusküsitlused, et hoolimata võimalikust valimisvõidust, võib 1930. aastatest Rootsi poliitmaastikku domineerinud sotsiaaldemokraatide tulemus saab olema kehvem kui kunagi varem.

Pühapäeval avalikustatud Skop instituudi arvamusküsitlus näitas sotsiaaldemokraatidele 23,5% toetust (2014. aasta valimistel oli toetus 31%), SD toetus oli 20% (2014. aastal 13%) ja mõõdukatel 17% (2014. aastal 23%).

Rootsi on tuntud oma liberaalsuse poolest, seega on Rootsi Demokraatide (keda sõimatakse peavoolu poolt alusetult paremäärmuslasteks) tõus paljudele üllatav. Kuid selle aasta valimiskampaanias on selgelt olnud tunda tooni muutust avalikus debatis. Kõlanud on loosungid nagu: „Ei palvekutsungitele!“, „Rootslaseks saamiseks räägi rootsi keelt“ ja „Vihkamine või arutelu?“

Ilmselt ei saa uues parlamendis enamust ei praegune Löfveni juhitud vasakblokk ega ka paremtsentristlik neljast parteist koosnev Allians. Mõlemad liidud on aga välistanud koostöö Rootsi Demokraatidega. Nii on tõenäoliselt ootamas ees parlamentaarne ummikseis nagu Saksamaal ja Hollandis ning keegi ei oska ennustada, milline saab olema Rootsi uus valitsus. Suur osa analüütikuid peab siiski võimalikuks vähemusvalitsust.

Kuni Rootsi Demokraate n-ö parketikõlbulikuks ei peeta, ei lasta neil osaleda valitsuse moodustamises. Kuid ometi saab nende mõju olema siiski suur, kuna parlamendi erinevates komisjonides saavad nad paiknema võtmepositsioonidel.

Demokraatide liider Jimmie Åkesson ütles AFP-le, et nad kavatsevad panna lauale oma tingimused ja kasutada oma positsiooni immigratsioonipoliitika muutmiseks, võitluseks kuritegevusega ja tervishoiusüsteemi parandamiseks.

Demokraadid on meelitanud enda poole üle peamiselt Mõõdukate valijaid, kuid maapiirkondades toetab üha suurem hulk inimesi ka nende rahvuslikku retoorikat. Ka paljud endised sotsiaaldemokraatide toetajad (peamiselt keskmist palka teenivad inimesed ja pensionärid) on pettunud ja süüdistavad peaminister Löfveni, et too on seadnud liiga paljude migrantide vastu võtmisega ohtu Rootsi suurepärase heaoluriigi. Rootsis elab 10 miljonit inimest ja alates 2012. aastast on riik võtnud vastu 400 000 asüülitaotlejat.

Rootsit on tabanud ka identiteedikriis. Pärast nelja aastat Löfveni valitsust läheb majandusel küll hästi ja tööpuudus on viimase 10 aasta madalaim, kuid rootslased ei ole rahul pikkade ravijärjekordadega, kasvava sotsiaalse ebavõrdsusega ja üha suureneva ühiskondliku segregatsiooniga – äärlinnade gängide omavahelistes arveteklaarimistes sai möödunud aastal surma 40 inimest.

Allikas: Breitbart

Refereeris Triin van Doorslaer