Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jurist: võrdsuspõhiõigus pole absoluutne, riiklik julgeolek lubab piiranguid

-
15.09.2018
Eesti Vabariigi Põhiseadusel poleks mõtet, kui ta ei kaitseks ka riiklikku julgeolekut.
© Scanpix

Eesti ühiskonnas on leidnud mittemõistmist ja hukkamõistu peaminister Jüri Ratase seisukoht, mille kohaselt riigireetmise ennetamisel ei tohtivat aluseks võtta rahvust ega päritolumaa juuri.

EKRE õiguspoliitika toimkonna jurist Siiri Seero arvab õiguslikke sätteid appi võttes sellisest profileerimisest küll teistmoodi, leides, et riiklikud vajadused lubavad ka piiranguid.

Nimelt on EV Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (neljas, 2017) selgitatud, et võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga ehk piiratud põhiõigus. Seega Ratas eksis, kui deklameeris paatoslikult diskrimineerimiskeeldu kui absoluutset (piiranguteta) põhiõigust.

Riigikohus on mitme oma lahendiga selgitanud, et võrdsuspõhiõigus on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Riigi julgeoleku tagamine on kahtlemata põhiseadusega kooskõlas olev põhjus võrdsuspõhiõiguse piiramiseks.

“Kindlasti ei piisa põhiseadusega tagatud põhiõiguse piiramiseks üksnes rahvusest, vaid peab olema põhjendatud isikust lähtuv oht julgeolekule,” selgitab jurist. “Perekondlikud sidemed, sealhulgas lähikondsete võõrriigi repressiiv- või luureorganites teenimine, on riskifaktor isegi tavalise kuritegevuse korral, samuti takistus (sõltumata rahvusest) paljudesse ametitesse kandideerimisel. Ka tihedad sidemed Eestile vaenuliku päritoluriigiga võivad olla ohusignaaliks.”

Näiteks advokatuuri liikmeteks ei võeta vaikimisi endiseid KGB koosseisulisi töötajaid, kuigi sellist  keeldu advokatuuriseaduses otsesõnu ei ole. Varjatud diskrimineerimist (kelle tahes ebasoovitava suhtes) saab teha peenemalt: näiteks isiksuseomaduste hindamisel eksami käigus toimuva vestluse käigus. “Advokatuuriseaduse näiteks ütleb, et kui komisjon ei pea eksamineeritava isiksuseomadusi sobivaks, ei ole isik eksamit sooritanud,” toob Siiri Seero näite.

Samas (vastuoluliselt) võivad KGB endised koosseisulised töötajad tegutseda kohtutäiturina ja pankrotihaldurina. “Vähemalt kolm tegutsebki ja on kohtunike seas suures lugupidamises. Mõni represseerija on lausa hinnatud  vääriliseks  tulevasi juriste koolitama, et KGB traditsioonide  edasi andmine ikka jätkuks,” juhib Siiri Seero tähelepanu sellele, kuidas KGB minevik pole Eesti Vabariigis sageli takistuseks.

Jüri Ratase käitumise taga võib seega näha pigem teisi tegureid: Keskerakonna venekeelse elanikkonna häälte hoidmist valimiste ajaks, Eestisse jõudnud poliitkorrektsust, koostöölepingut Ühtse Venemaaga ja veel paljusid faktoreid, mis sunnivad KE liidrit venelastele ja Venemaale mitte vastanduma.