Sel laupäeval toimus Washingtoni pressiklubis uusparempoolse mõttekoja National Policy Institute (NPI) korraldatud konverents Become Who We Are: The Identity and Spirit of Our People (“Saagem selleks, kes me oleme: meie rahva identiteet ja vaim”). Konverents tõi kokku mitmed juhtivad rahvuslikud, uusparempoolsed ja identiteedimeelsed mõtlejad üle maailma.
NPI esimees ja ürituse korraldaja Richard Spencer kinnitas, et rahvuslikud ja parempoolsed mõtted on avaldamas üha suuremat mõju. “Väga paljud osalejad olid alles äsja meie ideed avastanud,” sõnas Spencer. “Üha rohkem inimesi tajub, et midagi on valesti. Paljud illusioonid hajuvad. Ja nad ühinevad meie liikumistega, sest meie jutt kõlab loogiliselt.”
Esinejate seas oli Ameerika evolutsioonipsühholoog Kevin MacDonald, kelle kõne rääkis eurooplaste psühholoogilisest väljakujunemisest. Põhja-Euroopa keskkonnast pärit hõimudel kujunes tema sõnul välja egalitaarne individualism, mis oli vajalik karmides tingimustes ellujäämiseks. See on aidanud üles ehitada euroopalikke ühiskondi ja loonud valgele rassile vahest unikaalse empaatiavõime. Nende iseloomujoonte veaks on aga, et võõraid nähakse automaatselt heatahtlikena. See on viinud altruismiga liialdamiseni, mis tähendab, et eurooplased käituvad niivõrd altruistlikult, et see muutub juba kahjulikuks.
Richard Spencer rääkis oma ettekandes tõe otsimisest tänapäeva ühiskonnas. Tõde ei pruugi teha vabaks, rääkis ta, vaid võib viia inimese üksinduseni. Siiski on inimestel, kes teavad tõde, sellest tulenevad kohustused. Need, kes on olnud piisavalt julged, et tõde otsida, peavad tagajärgedega elama. Tänapäeva ühiskonnas jõuab tõeni üha rohkem inimesi, kuna reaalsuse eest on üha raskem peitu pugeda. See on aga kaasa aidanud üha süvenevale masendusele ja depressioonile. Järelikult on vaja lisaks tõele veel midagi – unistusi ja müüte, pakub Spencer välja.
Prantslane Guillaume Faye rääkis Euroopa migratsioonikriisist ja selgitas kolme põhjust, miks eurooplased lõpuks võidavad. Esiteks saab eurooplastele üha selgemaks immigrantide agressiivsus ja pettekujutelmad hävivad kiiresti ühes probleemide süvenemisega. Teiseks on meie keskel tegutsevad poliitikutest reeturid olukorra üle kontrolli kaotamas ja ei suuda varsti enam ära hoida eurooplaste ülestõusu. Kolmandaks võidavad eurooplased, sest nad on oma vaenlastest tugevamad. Koos illusioonide hajumisega haaravad eurooplased taas kord kontrolli oma saatuse üle.
Samuti võttis konverentsil sõna mehelike väärtuste eestkõneleja Jack Donovan. Tema sõnul peavad eurooplased naasma muistse hõimueetika juurde. Esimene reegel sealjuures on: mitte valada pisaraid võõraste üle. Donovani sõnul tahab meedia meie manipuleerimiseks ja relvituks tegemiseks tekitada meis sügavaid emotsioone võõraste vastu. Kui me lähtume hõimueetikast, peame me aga aru saama, et oleme vaid Meie ja Nemad, ja Nendele ei tohiks oma energiat kulutada. Teine reegel on: rüüsta ja röövi. Paljud süüdistused valgete inimeste vastu on tõesed, ütleb Donovan. Valged on olnud vägivaldsed, vallutanud ja rüüstanud, tehes seda, mida on ajaloos teinud iga ühiskond. Aga valged on seda teinud edukamalt ja see ei ole tingimata halb. Kolmas reegel on Donovani järgi: ei vabandustele, ei argumentidele, ei selgitustele. Ei ole võimalik võidelda vaenlasega, kes kavatseb sind vaidluse teel orjastada ja hävitada, ütleb Donovan. Vabandused, argumendid ja selgitused tuleb reserveerida nende jaoks, kellest me tõesti hoolime ja kes kuuluvad Meie hulka.
Konverentsil toimus ka paneeldiskussioon, millest võtsid osa Richard Spencer, Mike Enoch veebilehelt The Right Stuff ning Henrik Palmgren ja Lana Lokteff meediavõrgust Red Ice Creations. Arutleti rahvusluse sõnumi levitamise ja oponentidele vastamise üle. Arutelu jõudis ühisele järeldusele, et valged rahvuslused on tulnud võitjaks Internetis sealsete trollide vahel peetud sõdades.
Mike Enoch võttis selle kokku, selgitades, et huumor teeb vastased relvituks ja rahvuslastel on eelis, kuna inimeste üle nalja heitmine on fundamentaalne osa huumorist. Vastaspoole poliitkorrektsus aga teeb nende eneseväljenduse kuivaks ja elutuks. See strateegia on rahvuslusele paljus kasuks tulnud, eriti noorte inimeste seas. Noored moodustasidki konverentsi kuulajaist lõviosa.
Ühtlasi kõnelesid konverentsil prantslasest aktivist Roman Bernard, USA jurist ja ärimees Sam Dickson, libertaar Keith Preston ja folklaulja Robert Taylor.
Claus Brinkeri artikli põhjal refereeris Ruuben Kaalep