Uus migratsioonilepe ähvardab hävitada valge põliselanikkonnaga riigid

Juulis ÜRO-s heaks kiidetud rändelepe Global Compact for Migration (Ülemaailmne rändekokkulepe) näeb ette riikidevahelist koostööd maailma kasvavate migrandivoogude ohjamiseks. Näiliselt õilis lepe võib aga anda surmahoobi seni valge ja kristliku elanikkonnaga riikidele.

Leppe poolt hääletas juulis 191 ÜRO liikmesriiki (sealhulgas Eesti). USA teatas juba eelmise aasta detsembris, et lahkub läbirääkimistelt, kuna nimetatud kokkuleppe sisu ei ole kooskõlas USA immigratsiooni- ja põgenikepoliitikaga.

Kohe peale leppe heakskiitmist ÜRO-s teatas ka Ungari, et ei kavatse lepet käesoleva aasta detsembris allkirjastada. Ungari välisminister Peter Szijjarto nimetas heakskiidetud lepet ohuks kogu maailmale ning teatas, et kokkulepe on vastuolus Ungari huvidega.

Vastavad ametiisikud tõttasid seepeale teatama, et kokkulepe ei ole allkirjastamise järel väidetavalt seaduslikult siduv. ÜRO Peaassamblee presidendi Miroslav Lajcaki sõnul ei soosivat kokkulepe migratsiooni, samas ei ole selle eesmärk ka migratsiooni peatamine. Kokkuleppe eesmärk olevat hoopis rahvusvahelise koostöö edendamine erinevate migratsiooniga seotud osapoolte vahel, võttes arvesse, et ükski riik ei saa rändeküsimuse tegelemisega üksinda hakkama ja et suveräänsetel riikidel on rahvusvahelisest seadusest tulenevad kohustused.

Peter Szijjarto sõnul on dokument täielikult vastuolus Ungari julgeolekuhuvidega. Kokkulepe kujutab endast ohtu maailmale, kuna julgustab miljoneid migrante liikvele minema“ lisas Szijjarto. Tema sõnul on kokkulepe äärmuslik, kallutatud ja migratsiooni soodustav. „Dokumendi peamine sõnum kõlab, et migratsioon on hea ja vältimatu nähtus,“ ütles Ungari välisminister. „Meie peame migratsiooni halvaks nähtuseks, millel on äärmiselt tõsine mõju julgeolekule.“

Kokkuleppe üldine eesmärk on: tagada igal ajal ja igasuguse staatusega migrantide turvalisus, inimõigused ja -vabadused; toetada riike suurel hulgal migrantide päästmisel, vastuvõtmisel ja majutamisel; abistada migrantide integreerumist, tagada neile toetus ja abi; võidelda migrantide vastu suunatud ksenofoobia, rassismi ja diskrimineerimisega.

Lisaks on dokumendis sätestatud näiteks järgmised punktid: täiustada võimalusi regulaarse migratsiooni paindlikumaks muutmiseks; kasutada migratsiooni piiramist viimase võimalusena ja töötada alternatiivide nimel; võimaldada migrantidele juurdepääs peamistele avalikele teenustele; kõrvaldada igasugune diskrimineerimine ja edendada migratsioonist arvamuse kujundamisel kogemustepõhist avalikku arutelu

Lõpliku dokumendi allkirjastamine toimub 10-11.detsembris Marokos ning ka Eesti valitsus on valmis sellele käe alla panema. Selline tegu võib saada ohtlikuks meiegi rahvusriigile (NB! -toim.märkus).

Allikad: DW, Migration Data Portal, Global Compact for Migration

Refereeris Triin van Doorslaer