07.10.2018
EKRE teab, kuidas majandust tervendada.
Pühapäevases saates “Räägime asjast” oli saatejuhtide Mart ja Martin Helme vestluskaaslaseks EKRE majandustoimkonna juht, majandusteaduste doktor Endel Oja ja teemaks mõistagi erakonna äsja avaldatud majandusprogramm.
Martin Helme sõnul paneb see programm kasvama majanduse ja sellest sõltuvalt ka palgad, ning selle aluseks on terve hulga maksude alandamine ja kaotamine.
Endel Oja selgitas programmi erinevust senistest Exceli tabelitest sel moel, et selles on läbi arvutatud ka need ahelad, kust hakkab tulema raha, kui näiteks vähendada käibemaksu 15% peale ja tekib 500-miljoniline eelarveauk – selleks on väiksemad tegurid, mis taandavad puudujäägi ruttu olematuks.
“Kui esialgu väheneb eelarve ühe miljardi võrra, siis kahe aasta jooksul see taastatakse ja kolmandal aastal hakkavad meetmed plussi tootma,” lubas ta. Martin Helme täpsustas, et auk tekib ainult eelarves, ettevõtetel ja inimestel jääb see raha alles ja on seega õiges kohas – inimesed saavad seda endale kulutada ja ettevõtted arengusse suunata.
Endel Oja sõnul ongi EKRE majandusprogramm teadlikult ambitsioonikas – näiteks on ettevõtluspaketis 20 punkti, mis puudutavad kõiki ettevõtlusharusid ja -liike, ning annavad majandusele hoo sisse. EKRE oponendid pole seevastu midagi välja pakkunud, peale Kaja Kallase haleda sotsiaalmaksu kaotamise idee.
“Meie majanduspoliitika tagajärjel jääb inimestele rohkem raha alles – see ei toimu nii, nagu Jüri Ratase valitsuse puhul, kes võtab maksudena raha ära ja teeb siis seda tagasi jagades heldeid žeste,” selgitas Mart Helme, kelle sõnul EKRE jõuluvana mängima ei hakka. Martin Helme sõnul hakkavad inimesed üha enam aru saama, et kui käibemaksu vähendada, siis käive kasvab ja raha hakkab rohkem liikuma.
“Jutt ei käi mitte ainult alkoholiaktsiisi ja käibemaksu alandamisest, vaid ka elektri-, gaasi- ja kütuse aktsiiside vähendamisest, samuti kaotame teedemaksu, mis tuleb peamiselt Eesti ettevõtjate taskust, ning suured investeeringud saavad majandusele suureks tõukejõuks,” rääkis Martin Helme ning Endel Oja lisas, et maksude alanemine lisab inimestele ostujõudu ning stimuleerib seetõttu majandust, kus raha hakkab rohkem ringlema.
Endel Oja tuletas meelde Aivar Sõerdi sõnavõttu ajakirjanduses, kus tollele jäi arusaamatuks see, kuidas maksukoormuse langetamisel midagi selle asemel ei tõsteta. Majandusmehena soovitas Oja Sõerdil rääkida mõne ettevõtjaga, saamaks aru, et väiksemate maksudega kasvab majanduse maht vabaneva raha arvel.
Mart Helme soovitas minna ajas tagasi ja vaadata, kuidas Ronald Reagani võimule pääsedes alandas too kõvasti makse, möödus kaks aastat ja majandus hakkas nii meeletult kasvama, et presidendil polnud mingi probleem teiseks ametiajaks võimule jääda. Martin Helme viitas ajakirjanikele, kes ei väsi kordamast, et EKRE ei pakkuvat mingeid katteallikaid – aga see auk täidetakse olematu intressiga laenurahaga, mis tugevneva majanduse baasil saab juba kahe aasta pärast tagasi makstud saama.
Ka Endel Oja soovitas miinusmärgi poole kõrvalt vaadata plusspoolt, mille mõjutegurid on olulised – ennekõike ei kao ju miinuspooles kajastuv raha kuhugi, vaid jääb majandusse, lisaks aga hakkavad plusspoolel tööle see kokkuhoid, mis tuleb bürokraatia ohjeldamiselt ja riigiaparaadi kulude vähendamiselt. Ta rõhutas, et EKRE majandusprogramm pole mitte valminud niiöelda põlve otsast, vaid jaanuarist saati on selle kallal töötanud 15 inimest, kelle seas on ettevõtjaid alates väikeettevõtjatest kuni 700 inimesega firma omanikeni, ning kokku töötati dokumendi kallal üle 1000 tunni.
Mart Helme sõnul ei lähe aktsiiside alandamisel raha enam Lätti, ning Eestisse raha uuesti tulema ka Soomest, kes teatavasti tõstis alkoholiaktsiisi. Ta lisas, et eelarve tasakaal on ülefetišeeritus. “Kas teie pere eelarve oli tasakaalus, kui te maja ostsite?” soovitab ta inimestel võrdluseks iseendale mõelda. “Te võtsite laenu, tegite investeeringu ja teenite selle aastatega tagasi! Riigieelarvega on sama – me võtame laenu, ehitame teid, arendame majandust ja raha tuleb tagasi.”
Martin Helme juhtis tähelepanu sellele, et käibemaksu ja kütuseaktsiisi alandamise tulemusena hakkab ka riik kulusid vähendama, sest ta ostab ju asju, millel on käibemaks peal, kulutab kümneid miljoneid riigi kasutuses autode kütuse peale, alates ametnike autodest ka lõpetades kaitseväe omadega – kui seda kõike saab odavamalt, tulevad ka säästetud miljonid.
“Me vähendame ka riigi kulupoolt, mille tagajärjel saabki riigieelarve väiksem olema – praegu uhkustatakse paisuva eelarvega, aga kui sellest võtta sajad miljonid raisatavat raha, siis saab ka väiksema eelarvega edukalt hakkama,” märkis Martin Helme. Ta tõi näiteks Rail Balticu, millesse pannakse igal aastal 30-35 miljonit, samuti sajad ideoloogilised MTÜ-d, millele raha loobitakse – selliseid kulukaid puuke on terve riik täis.
Ka Endel Oja tuletas meelde õiguskantsler Ülle Madise sõnu, et sellistest kulutustest pole ülevaadet. “See kõik tuleb üksipulgi lahti harutada, et näha, kas need kulutused on põhjendatud, ära tuleb lõpetada mõttetud projektid, millega riik on kaasa läinud,” rääkis majandusteadlane, kes tõi näiteks Rail Balticu. “Me ei tea siiani, kui palju on Eesti sellesse raha pannud ja kui palju ta veel maksma hakkab – kindel aga on see, et kaupa sellele raudteele tulema ei hakka ja reisida ka sellel pole mõtet,” lisas ta.
Endel Oja rääkis ka sellest, et teede-ehituses, haiglate remondis, kasvõi Saaremaa sillas saab rakenduse ka rahva seisev raha, mis on seni miinuspoolel olnud, sest see on saadetud Lääne-Euroopasse. Martin Helme lisas, et riigi suured ehitusplaanid hakkavad kasvavate ehitusmahtude kaudu tagasi tooma ka meie omad töökäed ja seda just Kalevipoegade naasmise kaudu. “Me saame tagasi 100 000 inimest, kes on läinud Lääne-Euroopat ehitama!” ütles ta.
Mõistagi tähendab ehitusmahtuse suurenemine paralleelselt odava tööjõu sisseveo lõpetamist – Trump tõmbas Ameerikas illegaalide sisseveo koomale ja selle tagajärjel hakkasid riigis palgad tõusma. Endel Oja sõnutsi on neil meetmetel ka sotsiaalne mõte – lahus pered saavad taas koos olla ning Soomes teenitud ja seal kulutatud raha hakkab Eestisse naasma, seda teenitakse ja kulutatakse siin.
“Meie programmis pole mingeid mulle, sest me paneme ka eelarvevälised vahendid enda kasuks tööle,” ütles Oja. Martin Helme sõnul annavad need Eesti 22-miljardilisele SKP-le lisaraha ja kümne aasta prespektiivis tuleb majanduskasvu 5-protsendiline. “Kohe kui me teeme maksualandused, sealhulgas hakkame ka elektri hinda riiklikult mõjutama, nii tuleb hinnalangusest ja palgatõusust igale perele kohe 70 eurot kuus juurde, mis aastas on 840 eurot,” rääkis Helme.
Endel Oja sõnul annab ka lastega peredele tulemaksu vähendamine teisest lapsest neile juurde keskmiselt ühe kuupalga.