15.10.2018
Ülo Vooglaid tunneb muret eesti keele pärast, mida “isamaalane” Jaak Aaviksoo kahjuks ei tunneta.
Eesti keele rolli ja osatähtsuse vähenemine on EKRE hinnangul juba mõnda aega ohtliku tendentsina ühiskonda kummitanud, ning nüüd on sellel teemal sõna võtnud ka äsja hariduse elutööpreemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid.
Vooglaid kirjutab ERR-is, et praegu käib igasuguste ettekäänete varal eesti keele nurkasurumine, mis on tema sõnutsi hullem kui Dresseni reetmine. Jutt käib inglise keele kontrollimatust levikust ülikoolides, mida Vooglaid peab meie haridussüsteemi nõrgimaks lüliks. “See on äärmiselt ohtlik ja mina ei usu, et ülikoolis õppejõud või rektorid või prorektorid ei saa aru, mis nad teevad. Ma arvan, et nad saavad aru ja teevad meelega,” arvab ta.
Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll näeb samuti ohtu selles, et inglise keelele üleminek muudab märkamatult ka inimeste mõttemaailma ja kui asutustele tekivad inglisekeelsed nimed, tulevad ka vastavad minnalaskvad hoiakud. Päll lisab, et niisugune inglisekeelsete nimekujude kasutamine ei tohiks saada normiks ka Eesti riigiasutustes. Halvaks näiteks võib tema sõnul tuua plaanitava terviseandmete riigifirma Digital Innovation Estonia ehk DigInEst´i.
Mõistagi kaitseb selliseid arenguid Tallinna Tehnikaülikooli rektor, Isamaa taustaga Jaak Aaviksoo, kes ei näe toimuvas midagi katastroofilist. Ta vihjab eestlastest üliõpilaste vähesusele, mistõttu on olevat osa õppekavasid vaja teha inglisekeelseteks, samuti olevat suur osa õppekirjandusest selles võõrkeeles. Ta kaitseb ka TalTechi nimevarianti. Ilmselt avaldubki Aaaviksoo puhul Isamaa “rõõmus rahvuslus”, mis eesti keelele ja kultuurile ohtu ei näe või ei tahagi näha.
Eesti ülikoolid on rahvusriikluse seisukohalt problemaatilised ka seetõttu, et just nende kaudu veetakse sisse aafriklasi, kelle valmisolek kõrghariduse omandamiseks tundub sageli puudulik olevat, ja õppimatulekut kasutatakse ära elamisloa saamiseks. Nagu Lääne-Euroopas, nii ka Eestis murravad ülikoolidesse sisse vasakliberaalne mõttelaad, eriti sotsiaalteadustesse, samuti ka geiagenda ja teised “euroopalikud” väärtused, mis tähendab üliõpilastele tehtavat neomarksistlikku ajupesu.
Allikas: ERR