Kolmapäeval puhkenud eufoorias Euroopa Liidu toetamise kõrge protsendi üle jäid nägemata mitmed tendentsid, mis peaks eurotoetajaid hoopis ärevile ajama.
Itaalia uudisteagentuur ANSA kirjutab, et Eurobaromeetri järgi toetavad itaallased rohkem ühisraha kui EL-i liikmesust – kui euro poolt on 65% saapariigi elanikest, siis Euroopa Liitu toetab vaid 44 protsenti. See on isegi Brexiti-Suurbritannia tullemusest madalam, kus lahkumist toetab väidetavalt 53% brittidest.
Itaallaste vastumeelsust EL-i vastu on õhutanud Brüssel, kes on viimastest valimistest ja uue valitsuse moodustamisest saati sekkunud jõhkralt riigi siseasjadesse, ähvardanud, avaldanud survet ja solvanud itaallaste rahvuslikku uhkust. Oma osa itaallaste sirgeseljalisuses on ka siseminister Matteo Salvinil, kes on julgelt Brüsseli diktaadi vastu astunud ja ajab rändekriisis täiesti iseseisvat poliitikat.
Itaallaste toetust uuele valitsusele tõstis ka see, kui president Sergio Matarella üritas blokeerida eurovastase Paolo Savona saamist rahandusministriks ja tahtis peaministriks sokutada endise IMF-i ametniku Carlo Cotarelli – seda võeti Brüsseli korraldatud riigipöördekatsena.
Kogu eurotoetuse kontekstis jäetakse täiesti tähelepanuta see, kas toetus Euroopa Liidule tähendab ka toetust Brüsseli poliitikale. Tegelikult loodab suur osa konservatiivseid jõudusid pigem jääda kokku, taastada EL rahvusriikide majandusühendusena, ja nad tahavad seda teha europarlamendi valimiste järel Euroopa Komisjonis võimu haarates.
Matteo Salvini ütles neljapäeval, et kaalub Euroopa Komisjoni presidendiks kandideerimist, kui eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised võidab rahvuslaste koalitsioon. Komisjoni presidendi kandidaadi esitab Euroopa Ülemkogu, võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimistulemusi. President määratakse ametisse, kui ta saab europarlamendilt toetuse. Salvini on komisjoni praeguse presidendi Jean-Claude Junckeri tuline kriitik.