Saudi salamõrvarid ja Türgi kohitsetud riigimeedia – ühed mustad mõlemad

Saudi ajakirjaniku Jamal Khashoggi kadumist ja väidetavat tapmist Türgi Saudi saatkonnas on algusest peale ümbritsenud peaaegu täielik infosulg ning maailma peavoolumeedial on tulnud leppida Türgi kohitsetud riigimeediast ning anonüümsetest allikatest saadava teabega.

Breitbart kirjutab, et Türgi anonüümsed allikad tulid kohe alguses lagedale lugudega, mille, osas neil puudusid igasugused tõendid – tüüpiline käitumine valitsuse poolt, kes kasutab oma ajakirjanike arreteerimiseks või ametnike vallandamiseks valesüüdistusi. Ometigi on maailma vaba maailma ajakirjanikud võtnud Ankarast saabuvad kuulujutud kriitikata üle ega ole teinud eriti midagi selleks, et paljastada Türgi enda ajakirjanike vaenulik pale. Eriti, võttes arvesse, et Khashoggi oli oma sünniriigi valitsust kritiseeriv ajakirjanik.

Alates ajakirjaniku kadumisest 2. oktoobril on olnud Türgi väljaannete sõnumid vastuolulised ja ilma põhjapanevate tõenditeta. Kõige hiljutisema info kohaselt on ajakirjanik siiski tapetud, tema mõrvas kahtlustatuna on väidetavalt vahi alla võetud 18 isikut. Khashoggi juhtumiga seoses läbi viidud analüüs näitas, et Türgil oli olemas täielik kontroll meediasse jõudva info üle. Ja ehkki Lääne meedias on räägitud palju ka inimõiguste rikkumisest Saudi Araabias ja veidike on sekka paisatud ka süüdistusi Donald Trumpi aadressil, siis ajakirjanike suukorvistamine Türgis on jäänud kõige muu taustal sisuliselt tähelepanuta.

2016. aasta Türgi riigipöörde katse ajal ja järel arreteeriti või vallandati Türgis ligi 100 000 ajakirjanikku, õpetajat, sõjaväelast ning ametnikku. Kõige karmimalt kannatas vanim Erdogani-vastane ajaleht Cumhuriyet. Lehte küll ei suletud, kuid kõigile töötajatele, alates peatoimetajast kuni kohviku kokani, esitati süüdistus Erdogani vastases tegevuses. Endine peatoimetaja Can Dündar ja Istanbuli toimetuse juht Erdem Gül arreteeriti artikli eest, milles ajakirjanikud tõid tõendeid selle kohta, kuidas Erdogani valitsus oli smugeldanud relvi sunni mässulistele Süürias. Dündarit üritati tappa, tema ründaja sai kohtus küll süüdistuse ebaseadusliku relva omamise eest, kuid mitte valitsusekriitilise ajakirjaniku tapmiskatse eest. Dündar põgenes Saksamaale ja nüüdseks on Istanbuli kohus nimetanud ta rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Cumhuriyeti kohvikupidaja arreteeriti, kuna ta ütles, et keelduks Erdogani oma kohvikus teenindamast.

Ahmet Sik, üks Cumhuriyeti arreteeritud toimetajatest on nimetanud Türgit maailma suurimaks ajakirjanike vanglaks. Rahvusvaheline Ajakirjanike Kaitse Komitee nõustus sellega ja 2017. aasta detsembris avaldatud raportis peab komitee Türgit endiselt maailma kõige ajakirjanike vaenulikumaks riigiks. 2017. aastal vangistati seal taas 73 ajakirjanikku. Ühendus Piirideta Ajakirjanikud on omakorda nimetanud Türgi ajakirjanike vastast tegevust nõiajahiks.

Ajakirjanikud ei ole muidugi Türgis ainsad kannatajad. Türgi prokuratuur toodab pidevalt valesüüdistusi opositsiooniliikmete ja Erdogani kritiseerivate inimeste vastu.

Seega võib öelda, et Türgi ei jää Saudi Araabiale inimõiguste rikkumises kuigi palju alla ja on hämmastav, kuidas maailma ajakirjandus võtab nüüd äkki kriitikavabalt üle Türgi anonüümsetest allikatest pärit info. Põhimõtteliselt tähendab see Türgi ajakirjanikelt vaiba alt tõmbamist, sest Türgi pimesi usaldamine Khashoggi juhtumi osas tähendab nõustumist kõigi teiste valesüüdistustega Türgi ajakirjanike ja Erdogani kriitikute vastu.

Allikas: Breitbart

Refereeris Triin van Doorslaer