29.10.2018
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ja Artur Talvik ei tundu headest tavadest kinnipidamisest eriti hoolivat.
EKRE korruptsioonivastase toimkonna juhataja Kert Kingo on ühes korruptsiooniküsimuses võidelnud tuuleveskitega ja jõudnud tõdemuseni, et ka Riigikogu erikomisjon, mis peaks sellise puhul hingega asja juures olema, juhtumit tõsiselt võtta ei soovi.
Jurist Kert Kingo saatis juba selle aasta maikuus Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjonile avalduse seoses Riigikogu liikme Andres Metsoja (Erakond Isamaa) käitumisega, kus viimane Pärnu linna volikogu esimehena määras iseendale senise 800 euro asemel 2000-eurose (millele omakorda lisandub 400-eurone lisatasu) kuupalga. Oma avalduses soovis Kert Kingo erikomisjoni seisukohta ja hinnangut, kas Metsoja selline tegevus on kooskõlas Riigikogu liikme käitumise hea tava põhimõtetega.
Vaatamata kolmekordsele pöördumisele, jättis erikomisjon esitatud küsimustele vastamata ja selgitas hoopis toimingupiirangu kohaldumise ja mittekohaldumise põhimõtteid Andres Metsoja tegevuses. 17.10.2018 saabus erikomisjoni vastus teabenõudele, milles Kert Kingo soovis igale esitatud küsimusele eraldi vastust.
Oma vastuses märkis erikomisjoni esimees Artur Talvik „Kahjuks Teid komisjoni sisulised vastused ei rahulda ja nõuate komisjonilt tungivalt vastust Teie poolt konstrueeritud küsimustele“ ning lisas „Komisjon arutas Teie 17. septembri teabenõudena vormistatud kolmandat avaldust ja jõudis järeldusele, et Teile on ammendavalt edastatud komisjoni seisukoht ja edaspidi jätab komisjon samasisulised pöördumised tähelepanuta ning ei vasta.”
“Selge on see, et esitatud küsimustele oli keeruline vastata ja Metsoja rikkumist Riigikogu liikmena jaatada, kuna Metsoja käitumine oli igati vastuolus kirja pandud ja vastu võetud Riigikogu liikme hea tavaga. Seega läks Artur Talvik erikomisjoni esimehena robustset teed ja lihtsalt keeldus vastamast… ka edaspidi,” võtab Kert Kingo kokku.
“Selle kõige valguses tekib põhjendatud küsimus – milleks on vajalikud suurte loosungitega välja hõigatud ja vastu võetud Riigikogu liikme hea tava põhimõtted, millega kooskõlas käitumine peaks olema kõigile Riigikogu liikmetele kohustuseks, kui keegi neist ei juhindu ja Riigikogu liikme käitumine ei peagi tegelikkuses nendega kooskõlas olema? Järjekordne sisutühi dokument, millega on soovitud jätta mulje suurest soovist olla üdini eetiline ja käituda justkui rahva/riigi huvidest lähtuvalt, jättes isiklikud huvid seljataha, samas seda mitte tehes,” räägib EKRE korruptsioonivastase toimkonna juhataja.
Riigikogu liikme hea tava põhimõtete väljatöötamise algataja oli 2012. aastal Kaja Kallas. Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esindajad kiitsid Riigikogu liikme hea tava põhimõtted heaks 17. detsembril 2014. Sellest ajast alates lasub kohustus käituda kooskõlas Riigikogu liikme hea tavaga kõikidel Riigikogu liikmetel.
Näiteks Riigikogu liikme käitumise hea tava kohaselt lähtub Riigikogu liige otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest; Riigikogu liige ei võta endale kohustusi ega langeta otsuseid, mis seavad kahtluse alla tema aususe ning riigi ja rahva huvide teenimise; Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje; Riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui Riigikogu liikmel on menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega seotud huvisid, mis ei ole kajastatud huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis annab ta neis teada enne arutelu; Riigikogu liige teeb kõik endast oleneva, et parimas usus tegutseda vastavuses Riigikogu liikme hea tavaga.
Oma avalduses esitas Kert Kingo järgnevad küsimused:
1. Kas iseendale määratava igakuise hüvituse (tasu) määramise väljatöötamisel ja arutamisel osalemine ning selle vastuvõtmise poolt hääletamine (otsustamine) saab olla erapooletu tegevus? Kuidas?
2. Kuidas on iseendale igakuise hüvituse tõstmise väljatöötamisel ja arutelul osalemisel ja rakendamise otsustamisel võimalik tagada objektiivsus?
3. Kas iseendale igakuise hüvituse tõstmise väljatöötamisel ja arutelul osalemisel ja rakendamise otsustamisel on välistatud erahuvidest lähtuv tegevus? Kuidas?
4. Kas volikogu esimehe iseendale määratava igakuise hüvituse (tasu) tõstmine on riigi ja rahva huvides?
5. Kas Andres Metsoja eelnimetatud tegevus on kooskõlas Riigikogu liikme hea tava põhimõtetega?
Nii ongi Riigikogu erikomisjon ja Artur Talvik tõestanud vähemalt ühte seaduspärasust: hunt omasid ei murra. Rääkimata sellest, et eetika ja head tavad tunduvad Riigikogu enamusele vaid sõnakõlks olevat.