01.11.2018
USA liitlassõdurid Eestis.
EKRE riigikaitse reformikavast on vastukaja leidnud selle orienteeritus nii oma kaitsevõimele kui ka liitlassuhetele teiste NATO riikidega, ennekõike USA-ga.
EKRE riigikaitse reformikava ütleb: “Tõstame nelja aastaga kaitsekulutused 2,6 protsendini SKT-st. Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.”
Valitsemisperiood on neli aastat, seega ootab Eesti USA-lt aastas umbes 250 miljonit dollarit sõjalist abi, millega saaks katta olulisi vajakajäämisi, sealhulgas keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise ja rannakaitse- ning soomusmanöövrivõimekuse osas. Eesti on oma kaheprotsendilise kaitsekulutuste osaga juba leidnud USA poolelt heakskiitu ja võib seega loota ka tema abile ühises kaitsepoliitikas.
Kui vaadata USA valitsuse kodulehekülge, siis selgub, et nende kaitseministeerium eraldas Eestile 2015. aastal 5,2 miljonit, 2016. aastal 16 miljonit ja 2017. aastal vaid 200 000 dollarit (andmed võivad olla osalised). Neis arvudes ootaks juba järgneval aastal kiiret tõusu.
USA saatkonna pressiteade 3. aprillist 2018 “Kaitse- ja julgeolekualase koostöö ergutamine: President Donald J. Trump toetab Baltimaade, meie NATO liitlaste püüdlusi kaitse ja julgeoleku edendamiseks” ütleb:
“Ühendriigid kavatsevad eraldada ligi 100 miljonit dollarit suurekaliibrilise laskemoona hankimiseks ja üle 70 miljoni dollari Baltimaade treening- ja varustusprogrammidele, et tõsta Eesti, Läti ja Leedu sõjavägede või riiklike julgeolekujõudude võimsust. Ühendriigid aitavad jätkuvalt parandada Baltimaade kaitse- ja julgeolekutaristut, tugevdada Baltimaade riiklikku vastupanuvõimet ja suurendada kaitsevõimet selliste julgeolekualaste abiprogrammide kaudu, nagu välisriigi sõjaline rahastamine (Foreign Military Financing, FMF) ning rahvusvaheline sõjaline haridus ja väljaõpe (International Military Education and Training, IMET).
Balti riigid on saanud IMET-i programmi raames igal aastal kokku umbes 3,5 miljonit dollarit, et võimaldada 150 tudengil end Ühendriikide sõjaväeakadeemiates koolitada. Ühendriikide sõjalised jõud teevad Balti sõduritega koostööd mitmel rahvusvahelisel sõjaväeõppusel, nagu USA korraldatud Saber Strike ja BALTOPS.”
Eesti peab koos Poolaga saama USA oluliseimaks liitlaseks Ida-Euroopas, mis lubaks temalt ka rohkem sõjalist abi küsida. Kui vaadata alljärgnevat osa EKRE riigikaitse reformikava liitlassuhetest, siis need momendid vajavad ilmselgelt kõige rohkem USA toetust:
“Teeme kõik endast oleneva Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs, püüdes saavutada, et: a) koostamisele tuleks alliansi uus strateegiline kontseptsioon, mis keskenduks liikmesriikide territooriumi kaitsmisele konflikti ennetamise ja sõjalise tasakaalu loomise põhimõttel; b) määrataks uued praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi; c) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap; d) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede brigaadisuurune mehhaniseeritud jalaväe- või soomusüksus; e) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrjeüksus; f) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis ja et igasse Balti riiki paigutataks vähemalt 8 hävituslennukit); g) Balti merel paikneks NATO riikide sõjalaevade, s.h (õhutõrjeraketi)ristlejate ja -hävitajate flotill.”
Kõigest sellest lähtuvalt võib nentida, et USA sõjaline abi on Eestile olulisem kui kunagi varem, seda nii Eesti kaitseväe varustamises kui ka USA üksuste Ida-Euroopasse paigutamisega kaasneva turvalisuse osas. Mõistagi tuleb arvestada ka teiste Euroopa riikide toetusega NATO-s, kuid USA abi on esmatähtis, selleks aga tuleks ennekõike loobuda sellest Trumpi-vaenulikust olekust, mis valitseb nii Eesti võimuringkondades kui ka peavoolumeedias.