02.11.2018
Kristina Kallas (paremal) ja Mailis Reps on kakskeelsuse tuntuimad eestvedajad.
Venemeelsed poliitilised jõud üritavad oma agendat läbi suruda kõigis Balti riikides.
Alles kurtis keskerakondlane Yana Toom telekanalile France 24, et eestlased ei tahtvat venekeelsesse keskkonda integreeruda. Nüüd sekundeeris talle ka uus poliitseltskond Eesti 200.
Loomisel oleva erakonna esimeheks pürgiv Kristina Kallas ütles ERR-ile kakskeelseid koole esile tuues: “Lõimumine pole vaid vene elanikkonna küsimus. Eesti ühiskond peaks olema rohkem valmis ka ise muutuma, et me integreeruksime.”
Kristina Kallas seletas, et kui eesti ja vene lapsi koos õppima ei pane, siis ei lahene kunagi need probleemid, mis Eestis täna ühiskonna lõhestatusega on. Ilmselt ei pea venestamise eestvedaja tähelepanuväärseks seda hoiatust, et segakoolides hakkavad agressiivsem vene keel ja mentaliteet juhtpositsiooni püüdma ning eesti lapsevanemad võtavad oma võsukesed lihtsalt segakoolidest ära.
Kristina Kallasele ei tundu sugugi oluline olevat ka see, et eestlased on siin põlisrahvas, kelle keelt ja kultuuri saab arendada vaid Eestis, ning mistahes võrdsus tähendab automaatselt tugevamate keelte üleolekut, eriti vene keele puhul, mille toeks on nii suur venekeelne kogukond, venekeelne inforuum kui ka siinsamas kõrval asuv suur idanaaber Venemaa. Tema näeb väljapääsu võrdsustamises, mis hakkab paratamatult eesti keele positsioone järsult kahandama.
Toomi ja Kallase seisukohad sarnanevad Kremli-meelseks peetava erakonna Koosmeel juhi ja Riia linnapea Nils Ušakovsise arvamusele Vene kodanike staatuse kohta.
“Vene kodanike Euroopa Liidus elamine loob võimaluse vältida tulevasi tülisid,” ütles Riia linnapea ja erakonna Koosmeel juht Nils Ušakovs Balti foorumi aastakonverentsil. “Need on inimesed, kes elavad kahe kodu vahel, on erinevalt 20. sajandist suhtluse aknaks.”
Tasub teada, et kõige Putini-meelsemaks kohaks Balti riikides osutus Venemaa presidendivalimiste järgi Läti linn Daugavpils, kus Putinit toetas 96,7% valijatest. Riias oli Putini toetus 93,61%. Valimisaktiivsus oli Läti Vene kodanike hulgas 67% ja Putinit toetas kokku 94,88% hääletanutest.
Venemaa presidendivalimistel Eestis käis hääletamas 28 077 Venemaa kodanikku ja 94 protsenti hääletanutest toetas Vladimir Putinit. See protsent on märgatavalt kõrgem kui Venemaal, kus Putini poolt oli 76,67% venemaalastest. Seega pole Venemaa kodanikud Baltikumis mingid suhtluse edendajad, vaid on putinismi edasikandjad.
Eestis on Keskerakond ja Eesti 200 saanud kõige otsesemaks venestamise eestvedajateks ning teised kartelliparteid aitavad neid lihtsalt selles kaasa. Kuna venelaste lõimimine on nurja läinud, siis üritatakse läbi viia vastupidist protsessi, mida vanasti nimetati lihtsalt venestamiseks. EKRE võimuletuleku järel saavad prioriteetseks suveräänne Eesti riik, eesti keel ja kultuur.