Martin Helme: rahapesu järelvalve osas on Eesti läbikukkunud riik ja see must raha mürgitab meid

Teisipäeval toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Rahapesu tõkestamise probleem” arutelu, mille lõpus võttis EKRE fraktsiooni nimel sõna Martin Helme, kelle kõne Uued Uudised ka vahendavad.

“Head kolleegid! Võib-olla tagurdaks natuke tagasi ja ikkagi maaliks selle taustapildi veel kord meile ette. Umbes kümne aasta jooksul liikus läbi Eesti üle 200 miljardi euro raha, mis on kas kuritegelik, mafioosne või terroristlik.

Ja missugused vallid olid meil selle rahapesu tõkestamiseks? Meil on, muide, terve hunnik Euroopa Liidu määrusi ja direktiive selle vastu. Paistab, et väga hästi töötavad. Meil on selle jaoks loodud Finantsinspektsioon, kelle rollist ja pädevusest on siin palju juttu olnud. Veelgi abstraktsemal tasandil, aga täiesti selge rolliga on meil Eesti Pank. Meil on olemas rahapesu andmebüroo, mis tegutseb politsei alluvuses, ja meil on olemas prokuratuur. Lisaks on meil valitsuse erikomisjon. Ja kõigele lisaks on meil kaks luureorganit: kapo ja Välisluureamet, mille ülesanne on takistada Vene luure tegevust Eestis. Ja nagu ka tänastest ettekannetest välja tuli, see must raha, mis läbi Venemaa Eestist edasi liikus, oli seotud Vene eriteenistustega. Kõik magasid kümme aastat oma postil. Nüüd näitavad üksteise peale näpuga.

Ja ei vasta tõele väide, et eelkuritegu ei ole olnud. Eelkuritegu on olnud. Prokuratuur on saanud õigusabipalveid nii Eestist kui lääne poolt. On olnud kuriteoteateid prokuratuurile. Ei vasta tõele väide, et rahapesu andmebüroo ei saa midagi teha. See büroo saab iga summa iga kell külmutada, konfiskeerida, ükskõik kui väikese või suure. Kui oleks tahetud, oleks saanud midagi ette võtta. Mitte midagi ei võetud kümme aastat ette! Ja siis tuleb Jürgen Ligi ja ütleb, et kõik tehti hästi, edukalt võitlesime rahapesuga, Eestis ei olegi rahapesu probleemi, kõik on hästi, me oleme jätkuvalt prillikivi. Andke andeks, see on deliirne tekst, sellel ei ole mingit pistmist reaalsusega.

Ma ei taha kaasa minna sellega, et peksame ainult ühte inimest või et vastutavaks on ainult üks inimene. Ma tahangi just vastupidi väita, et neid vastutajaid on terve maastik täis. Neid inimesi, kes oleksid pidanud tegutsema, on kümnete kaupa. Et nad ei tegutsenud nii pika aja jooksul nii nähtava probleemi puhul, siis saab siit teha ainult paar väga jubedat järeldust.

Üks võimalus: meie kogu õiguskaitse-, julgeoleku- ja finantsjärelevalvestruktuurid on üdini läbi mädad, korrumpeerunud, kinni makstud. Teine võimalus: inimesed on ära hirmutatud. Võib-olla on ka inimesi ära hukatud selle rahapesu käigus ja kõik kardavad. See igatahes ei saa nii jääda, et me ütleme – noh, nüüd läks nagu läks, edaspidi teeme paremini.

Kui me räägime siin ka mainekahjust, siis ainus viis seda mainet parandada on lõpuni läbi valgustada, kes teadsid ja miks ei tegutsenud, miks ära ei hoitud ja miks midagi rohkem ei tehtud. Vastupidi, me teame, et 2014. aastal käis siit saalist läbi – aga see jäi kooseluseaduse madina varju –, karistusseaduse muudatus, mille käigus esitati üle saja paranduse, kusjuures nende hulgas oli ka terve hulk leevendusi rahapesukuritegude vastases võitluses. Ehk siis sel ajal, kui asi oli oma tipus, tuli meile Justiitsministeeriumist seadusemuudatus, mis leevendab, võtab vastutust vähemaks. Jälle, kui keegi tuleb mulle ütlema, et see oli juhus, no siis palun mitte solvata mu intelligentsi.

Finantsinspektsiooni kohta ma ütleks veel üht. Kui me siin kuuleme, et nemad ei saanud midagi teha, siis lihtne küsimus: Danske pank võib olla filiaal ja alluda järelevalve mõttes Taani finantsinspektsioonile, aga tegevusloa andis välja kes? Tegevusloa annab Eestis välja Eesti järelevalve. Ja kui me küsime, et kuidas me ei saanud aastatel 2007, 2008, 2010 minna Danskesse sisse, aga aastal 2013 saime, siis midagi selles jutus ei klapi.

Veel kord: ma ei taha öelda, et üks institutsioon või üks inimene üksinda vastutab, ma tahangi öelda, et kõik need n-ö kaitsevallid kukkusid läbi. Ja selle tagajärjeks on, et Eesti riik on rahapesu finantsjärelevalve küsimuses läbikukkunud riik. Ja selle häbi peale on kõigil esimene reaktsioon teha nägu, et mitte midagi ei juhtunud. Andke andeks, see ei ole lahendus, seda enam, et see must raha mürgitab ilmselt meie poliitilist ja kogu meie õiguskaitsesüsteemi ikka väga ulatuslikult.

Selline tegevusetus ja hoolsuskohustuse hülgamine ei saa juhtuda ilma, et siin oleks olnud ka selgelt mingisugune roll korruptsioonil. Ja see korruptsioon tuleb välja juurida, asjaosalised tuleb paljastada, karistada ja avalikust elust ja avalikust teenistusest minema peletada. Kui vaja, siis päid veeretada.”