15.11.2018
Mart Helme
Nagu arvata oligi, järgnes neljapäeval EKRE algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik” arutelule sellest riivatud vastasleeri vihane vasturünnak, kus reformierakondlane Jürgen Ligi solvas räigelt ja isiklikult kõiki ettekannete tegijaid.
Veidi pärast Ligi pahatahtlikku emotsioonipurset läks kõnetooli EKRE esimees Mart Helme, kes vastas eelkõneleja matslikkusele, aga ka teistele ründajatele rahvuskonservatiivile omase otsekohesusega, mida Uued Uudised ka vahendavad.
“Enne, kui Jürgen Ligi saalist lahkub, ma tahaksin öelda, et on ikka lastetuba, kui esinejad valatakse lihtsalt poriga üle. Noh, midagi teha ei ole, kasvatus on nähtavasti niisugune. Ma olen väga tõsiselt häiritud, aga ma olen samal ajal ka rõõmus, sest ma näen, et meie tänane üritus on ärritanud neid, kes kujutavad ette, et Eesti Vabariik on kõikidest mõeldavatest universumitest see kõige parem, kõige täiuslikum. Täna saavad nad aru, et need torked ja ettepanekud, mida me tegime, on väga asjalikud ja et see konnatiik, mis iseenesega rahulolevalt muliseb ja kujutab ette, et mingeid muudatusi ei ole vaja, ja ebaõiglus, ebaobjektiivsus, õigussüsteemi kuritarvitamine võivad jätkuda, et sellega ei juhtu mitte midagi. Ei, see ei ole, sõbrad, niimoodi. Raivo Aeg samuti lahkus protestimärgiks või ma ei tea mis märgiks, aga ega midagi, eks ta saab vaadata pärast salvestusest järele.
Me olemegi Linnutee (väljend EKRE kohta Raivo Aegi kõnest – toimetus). Meie, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond olemegi Linnutee, mis osundab Põhjanaela suunas. Ja see Põhjanael on tõeline õigusriik, mitte niisugune õigusriik, kus teeseldakse võimude lahusust; kus teeseldakse seda, et õigusemõistmine ei ole politiseeritud; kus tehakse selline nägu, et julgeolekuasutused ei sekku poliitikasse, et need asutused ei ole mehitanud ei poliitikat, ei erakondi, ei ministeeriume, ei muid asutusi oma koputajate, agentide ja mõjuagentidega. Kuulge, lõpetage ära, sõbrad! Me ei ela esimest päeva! Ja, Andres (Herkel – toimetus), sulle – aitäh, et sa vähemalt istud saalis! – ütlen ma, kui sa ütled, et see kõik on absurdne: ei ole absurdne, kahjuks.
Asjad asetuvad oma õigele kohale pikkades perspektiivides, suurte paljude kogemuste ja näidete najal. Kui me aastate kaupa näeme ja kogeme, et see või teine asi ei saa olla õige ja sellest asjast väljakasvav asi on jälle kuidagi vildakas; et see inimene ajab alati veidralt asju ja siis ta tuleb välja järgmisel korral ja ajab jällegi sama veidralt samu asju. Ja et selle taga, öeldakse, on vandenõuteooria. No ei ole vandenõuteooria! See on kogemus. Ja kogemus kinnitab meile, et Eesti Vabariigis on kuulutatud kõigest, ka Eesti põhiseadusest ülemuslikuks üks ideoloogia: see on see nn euroopalike väärtuste liberaalne demokraatia, mis tallab jalge alla kõik muu, tegelikult ka isikuõigused ja isikuvabadused. Tallab jalge alla sõltumatu kohtuvõimu, tallab jalge alla parlamentaarse vabariigi, teeb parlamendist kummitempli. See on juhtunud Eesti Vabariigis. Ja kui keegi ütleb, et see on vandenõuteooria, siis ta ei ole vandenõuteooria, sest me kogeme seda pidevalt.
Võtame praegu päevakorras oleva näite – immigratsiooniteema, Marrakechi leping. Me ju näeme, missuguse kibedusega tahaks kartellipoliitilised jõud minna sinna Marrakechi ja alla kirjutada. Me ju kuulsime, kuidas president juba hõiskas septembris New Yorgis – ilma kelleltki, ilma parlamendilt, ilma üheltki muult institutsioonilt selleks volitusi saamata –, et ta ootab juba, et ta saaks sellele allkirja anda ja siis tuleb see ka ellu viia. Tuleb ellu viia meelsuskontroll. Tuleb vihakõneseadus vastu võtta. Tuleb luua asutus, mis monitoorib, et immigrante vastu võtma hakatakse, et nende peale kulutatakse meie eelarveraha, et neid koheldakse võrdsemana kui Eesti Vabariigi kodanikke. Ja siis öeldakse, et see on vandenõuteooria. Vaat, vabandust, ei ole vandenõuteooria! On reaalsus, on igapäevaselt kogetav omavoli, Eesti Vabariigi põhiseadusest üle sõitmine.
See ei ole vandenõuteooria! Ja ammugi ei ole teise fraktsiooni esimehel või esindajal, nagu Jürgen Ligi siin oli, õigust tulla näpuga näitama ja õpetada teisi rahvalt mandaadi saanud saadikuid, mida nemad tohivad, kuidas nemad tohivad ja mis on õige ja mis on vale, valades esinejad poriga üle, küsimärgistades nende kompetentsuse. Missugune õigus tal selleks on? Mitte mingisugust. Kasvatamatu mats, ütlen ma siitsamast kõnepuldist, kellel ei ole mitte mingit õigust ega rahva poolt saadud mandaati teisi õpetada, ammugi mitte hukka mõista. Täpselt nii, nagu ei ole õigust neid, kes kogevad Eesti õigusriigi allakäiku ja otsivad sellele lahendusi, süüdistada vandenõuteooriates.”