Prantsusmaa globalistist president Emmanuel Macron seisab silmitsi rahvaülestõusuga tema aetava poliitika vastu.
Pinged kasvasid pärast möödunud nädalavahetusel toimunud meeleavaldusi üle kogu riigi, kui linnades tuli tänavatele üle 350 000 inimese. Eriline aga on see, et Macron süüdistab selles “paremäärmuslasi”.
Prantsusmaal juba nädalaid kestnud protestilaine autokütuse kõrge maksustamise ja presidendi majanduspoliitika vastu laiemalt tõi laupäeval taas tänavatele tuhanded meeleavaldajad. Protestid on aga muutunud üha enam president Emmanuel Macroni majanduspoliitika vastaseks. Valitsus on viimase paari aasta jooksul tõstnud aktsiisi ligi 10 protsenti.
Meeleavaldajad ehk nn kollased vestid on sihikindlad – paljud neist saabusid meelt avaldama juba reedel. Sotsiaalmeediast alguse saanud protest kõrge kütuseaktsiisi vastu on praeguseks kasvanud laiemaks rahulolematuseks president Emmanuel Macroni majanduspoliitika suhtes, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Seekord tõi politsei Pariisi tänavatele 3000 korrakaitsjat, kelle ülesanne oli tagada valitsushoonete turvalisus. Politsei kasutas meeleavaldajate vastu pisargaasi ja veekahurit. Inimesed räägivad, et avaldasid rahulikult meelt, kui nende vastu kasutati pisargaasi.
Meeleavaldustes on hukkunud kaks ja saanud vigastada 750 inimest. Vigastatutest 140 on politseinikud, edastab uudisteagentuur AFP.
Macron kaotab Prantsusmaal kiiresti toetust. Prantslased on tema vastu ka poliitilistel põhjustel – paljusid solvas tema ütlus, et taanlasi polevat olemas, olevat vaid eurooplased, millest järeldati, et pole ka prantslasi, kes aga on oma rahvuse üle uhked. Macron on saanud kriitikat ka kriminaalidest mustanahalistega poseerimise ja ebaeetiliselt käitunud geide kutsumise eest presidendipaleesse. Ka presidendi globalismile suunatud riiklik poliitika leiab üha enam vastuseisu.
Allikad: BNS, ERR, eestinen.fi