Üha enam maailma riike teatab, et loobuvad rändepakti heakskiitmisest ja üha enamates maades tekitab see vaidlusi.
ERR vahendab väljaannet Financial Times, kes kirjutab, et ühe rohkem EL-i liikmesriike ja teisi lääneriike on loobumas ÜRO rändepaktist ning see on märk, kuidas tõusev rahvuslus on takistamas rahvusvahelisi pingutusi migratsiooniga toime tulla.
Muidugi on see tõlgenduse küsimus – see, mis vasakliberaalse maailma jaoks on “rahvusvaheline pingutus”, tähendab rahvusriikidele hoopis suveräänsuse äravõtmist nii tähtsas küsimuses, ja sellega kaasnevat rahvastiku väljavahetamist. Seda, et oht on reaalne, kinnitavad Merkeli, Macroni, Junckeri, Verhofstadti ja paljude teiste globalistide väljaütlemised rahvusriikide kadumise vajaduse kohta – ja nad kutsuvad seejuures lausa sõjale rahvusluse vastu!
Täpsem ülevaade kõikide Euroopa Liidu riikide kohta pole hetkel veel kindel, sest mõnes riigis pole rändepakti teemat veel tõstatatud, teistes riikides on heakskiidu või tagasilükkamise protseduur veel pooleli, kirjutab ERR. Vastuseisu algatas USA, kes teatas, et ei anna nii olulist küsimust nagu migratsioon, teiste otsustada, ja kohe järgnes temale Ungari, hiljem ka Austraalia, Iisrael, Poola, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Austria ja Slovakkia.
Vaidlusi on see tekitanud Eestis, Hollandis, Belgias ja Horvaatias ning konservatiivsed, rahvuslikud või parempoolsed parteid on selle hukka mõistnud näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Taanis.
Kuna rändepakti-vastasus on ilmnenud alles vahetult enne selle heakskiiduüritust, mis toimub 10. ja 11. detsembril Marrakechi linnas Marokos, siis võib eeldada, et protsessi on aetud kogu maailmas varjatult ja vaid üksikute selle tegelikust sisust arusaajate esileilmumine on pannud riigid ja rahvad mõistma, kui hukatusliku asjaga tegu on.