Euroala ühine eelarve – järjekordne suur amps Eesti suveräänsuse küljest

Kui keegi usub, et EL ei föderaliseeru ehk siis ei muutu Nõukogude Liidu sarnaseks tsentraliseeritud impeeriumiks, siis on ta naiivne või teadlik föderalist.

Euroopa Liidus räägitakse üha enam ühisest rahandus- ja välispoliitikast ning nüüd kirjutab ERR sellest, kuidas euroala valitsusjuhid leppisid EL-i ülemkogul kokku ühise eelarve loomises. Pole veel teada, mille alusel sinna raha koguma hakatakse ja kellele seda välja maksma asutakse, kuid juttu on olnud ka 2-3% SKP-st – praegused eelarvemaksed on 1%. Ettepanekuid oodatakse juunini ja järgmisel sügisel tahetakse alustada uue eelarvega.

Euroopa Liidu Eesti sekretariaadi EL-i asjade direktor Klen Jäärats on ERR-ile öelnud: kuivõrd euroala riigid on andnud oma rahandus- ja majandusküsimused ühise otsustamise alla, erinevalt mitte-euroala riikidest, siis sellest tulenevalt võib olla vajadus mingi ühise rahastusinstrumendi järele.

Jäärats hoiatab, et kuivõrd paljud riigid on juba praegu vastu, võib tekkida probleeme nende motiveerimisega, sest uus eelarve hakkab suuremaid väljamakseid nõudma. “Ka Eesti on siiani pigem äraootaval seisukohal, kas niisugust täiendavat finantsinstrumenti on üldse tarvis,” kirjutab ERR.

Eesti puhul pole vist karta, et tema sellest eemale jääks – Jüri Ratase valitsus on juba sajaprotsendiliselt oma eurotruudust tõestanud. Muidugi on ta raske rahvale selgitada, mis kasu saab Eesti, kui ta eelarvesse rohkem maksma hakkab, aga millal see meie võimureid varem on takistanud? Rändepakti vastu olid ju samuti tuhanded inimesed, valitsuses polnud üksmeelt, Riigikogus oli poolt vaid 41 saadikut, aga Eesti läheb ikkagi allkirja andma! Kui peaminister otsustab eelarvega nõustuda, on rahva arvamus null!

Kõige selle taustal tunduvad üha valelikumad Ratase väited, nagu Eesti kaitseks oma suveräänseid huve nii rändepakti kui ka muude ülevaltpoolt tulevate nõuete osas. Eesti on juba Reformierakonna valitsemisest saati täitnud kõhklemata iga Brüsselist tulnud käsu ja seda on näha ka meie seadusandluses, mis lähtub umbes 90% ulatuses eurodirektiividest. Soome ja Holland võivad küll vastu olla, aga Ratase juhitav Eesti kiidab kahtlemata kõik heaks.

Suureks ohuteguriks on see, et euroala eelarve taga on Prantsusmaa – riik, mis vaevleb islamiterrori ja sellest tingitud suurte turvalisuskulude, samuti ka ebapopulaarse president Macroni majanduspoliitikast põhjustatud rahutuste käes. Protestijatele järele andnud Macron on teinud muudatusi, mis nõuavad täiendavalt 11 miljardit eurot. Selleks aastaks plaanis Prantsuse valitsus 2,6-protsendist ja 2019. aastaks 2,8-protsendist eelarvepuudujääki. Majandusteadlased prognoosivad aga, et uued meetmed tõstavad tuleval aastal defitsiidi 3-3,5 protsendini. Kuna eeldatavasti on eelarve eesmärgiks reformide toetamine riikide sees, siis näebki Prantsusmaa ühiseelarves enda jaoks võimalusi.

Laias laastus aga annaks Eesti sellesse ämbrisse astumisega ära veel osakese oma suveräänsusest ja muutuks veelgi rohkem halliks europrovintsiks. Kartellierakondadele pole see oma eurotruuduses mingiks probleemiks, küll aga hakkab EKRE võimule tulles vastu sõdima kõigele, mis muudab Euroopa Liidu uueks Nõukogude Liiduks oma fondide ja limiitidega.