Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Rootsi on endiselt poliitkorrektne, kuid terrorismivastased müürid ikkagi kerkivad

-
21.12.2018
Poliitkorrektne Euroopa võib kiunuda palju tahes, kuid rünnakuid takistavad tarad on juba paratamatus. Pilt on illustratiivne.
© AFP/ Scanpix

Kuigi sallivuslased väidavad, et Euroopa peab olema avatud ja müüre ei tohi püstitada, sunnib elu ise seda tegema.

Rootsi väljaanne Aftonbladet vahendab ajalehe Jönköpings Posten uudist, et praegu on Jönköpingis ehitamisel 280 meetri pikkune sein, mis kaitseb parki nimega Knektaparken terrorirünnakute eest. Sein, mis peaks olema kevadeks valmis, kulgeb paralleelselt Odengatani ja ringtee vahel.

Algatus on meede, mis võeti Rootsis päevakorda pärast Stockholmis Drottninggatanil toimunud terrorirünnakuid. Mitmed omavalitsused on juba hoolitsenud selliste objektide turvalisuse eest, nagu väljakud, koolid, pargid ja jalakäijate tänavad, et vältida tulevikus võimalike rünnakute sooritamist.

“Knektaparken on koht, kus on sellist tõkestamist vaja,” ütles linnaametnik Catrin Wåhlund. “Meie kohus on eraldada park tänavakeskkonnast, sest seal on palju lapsi, ja lisaks terrorirünnakutele kaitseb sein ka suuremate liiklusõnnetuste eest.”

Aftonbladet kirjutas sel nädalal ka sellest, et Rootsi politsei uurib riigi lõunaosas, ühes Hässleholmi omavalitsuse koolimajas toimunud plahvatust kui võimalikku terroriakti. Plahvatused on Rootsis juba tavapäraseks saanud, väidetavalt klaarivad sel moel arveid sisserändajatest kurjategijad.

Kuigi poliitkorrektne ja pagulaslembeline Lääne-Euroopa üritab “avatust” propageerida ja hoida, naaseb kontroll ja ennetus igale poole – terrorisõitude vastu pannakse linnade tänavatele betoonplokke, piiridel taastatakse dokumentide kontroll, massiüritused üritatakse turvalisemaks muuta (sealhulgas spetsiaalsed naistetsoonid või üritused naistele, et neid käperdamise ja vägistamise eest kaitsta), tänavatele suunatakse täiendavaid politsei- ja sõjaväepatrulle.

Paraku on kõik need meetmed vaid võitlus tagajärgedega, põhjuse ehk massiimmigratsiooni tõrjumisega ei soovi Lääne ühiskond endiselt piisava tõhususega tegeleda.

Allikas: Aftonbladet