29.12.2018
Paul Oja.
Soome on ka eestlastele muutunud paigaks, kust tuleb alatasa uudised kuritegudest, mille sooritajast omakorda imbub lõpuks välja info sõnadena “välismaise taustaga.” Soomes elav Paul Oja räägib ühe lapse mõrvamisest jõululaupäeval.
“Araabia rand (Arabianranta) asub Helsingi kesklinna idapoolses osas. Nime kohta ei oska muud öelda, kui et esmakordselt mainiti seda aastal 1751 ühe kohtuasja protokollis. 1874. aastal alustas seal piirkonnas tööd kuulus portselanitehas Arabia. Aastatel 2000 – 2015 ehitati sinna elamurajoon umbes 8000 elanikule.
Jõululaupäeva õhtul sai see kant endale kurva kuulsuse oreooli. Politsei poolt meediale antud teadete kohaselt surmas 36-aastane mees jõhkralt ja julmalt oma 7-aastase vennapoja. Kahtlustatav (tapjaks teda ei tohi nimetada, enne kui seda on teinud kohus) võeti kinni ja kohus otsustas reedel (28.12.) ta eeluurimise ajaks vangistada.
Pärast salajaseks kuulutatud vangistamiskohtuistungit vastas eeluurimise juhataja, kriminaalkomissar Kirsi Kanth ajakirjanike küsimustele. MTV Uutised avaldas oma netileheküljel küsimustest ja vastustest täieliku üleskirjutuse.
Kui lühivastuste kaudu oli selgunud sündmuste käik – poisi onu tuli sugulastele külla, läks poisile kallale ja poiss sai viga, keegi helistas kiirabi ja kõik siirdusid trepikotta seda ootama, onu rabas järsku poisi ja tõmbas ta tagasi korterisse, lukustas ukse ja tappis poisi kiiresti terariista kasutades – esitas keegi küsimuse:
„Kas tohib üks küsimus: kas tegija on Soome kodanik?“
„Kahtlusalusel on välismaine taust.“
„Kas on teada, milline on tema algne päritolumaa?“
„Rahvus kui selline on isikuteabeseaduse kaitse all, seda ma ei või paljastada. Kahtlusalusel on välismaine taust. Minule ei ole päris selge tema kodakondsuse olukord.“
Edasi siirduti muude asjade juurde.
Kümneste Uudiste saates mainiti, et pahameeletorm sotsiaalses meedias on tõusnud õigustamatult suureks, ja leiti, et ilmselt oleks politseil parem olnud tegija kohta kiiremini rohkem andmeid avaldada. Inimesed on sama nähtust täheldanud ennegi – näiteks Oulu vägistamisjuhtumite, Turku pussitamiste puhul ja ka varem mitmete muude, eelkõige vägistamisjuhtude puhul. Koguni nõnda kaua ja põhjalikult, et praegu on juba üldiselt teada: kui politsei tegija rahvust või rassi ei maini, siis on enesest mõista, kes teo taga on.
Uus isikuteabeseadus, mille parlament võttis vastu 05.12.2018 ja mis hakkab kehtima 01.01.2019, määratleb teabe inimese rassist või rahvusest delikaatseks. Siis on politsei kõneisikutel veel hõlpsam kui seni poliitkorrektsuse nimel seaduse selja taha pugeda. Ja lihtkodanikel vastavalt raskem endale olukorrast kodumaal tõest pilti luua.
Vihakõne vastast seadust seni siiski vastu võetud ei ole. Räägitud on palju, et küll selline oleks vajalik, ainult et seni ei ole suutnud keegi korrektselt defineerida, mis see vihapuhe õieti on. Noh, iga asi omal ajal.
Seni aga leppigem teadmisega, et jahmatamapaneva kuriteo pani toime 36-aastane mees erakorteris, mis paikneb Helsingis, Araabia ranna linnaosas, Brüsseli tänaval.”