09.01.2019
Leo Kunnas.
EKRE Riigikogu saadiku- ja kaitseministrikandidaat ja Leo Kunnas on oma intervjuus Eesti Päevalehele selgitanud mitmeid EKRE valimisprogrammis sisalduvaid seisukohti.
Rääkides USA-lt küsitavast miljardidollarilisest sõjalisest abist ütleb Kunnas, et seda on hädasti vaja – isegi 2,6-protsendilistest kaitsekuludest SKP-arvestuses ei jätkuks oma kaitsejõudude võitlusvõime tõstmiseks tasemele, kus nad laiaulatusliku kallaletungi korral suudaks liitlaste suuremate üksuste saabumiseni vastu pidada.
Leo Kunnas tõdeb, et küsija suu peale ei lööda ja ameeriklastelt rahalist abi küsida on ikka mõtet – nii annab USA Iisraelile sellist abi aastas 3 miljonit dollarit, Egiptusele ja Keeniale miljard ning 2016. aastal jagas riik selleks välja 50 miljardit dollarit. Eesti ise aga saaks panustada ka nii, et ta lõpetab ise kaitsesektoris mõttetud kulutused.
Eelarvelistes küsimustes nendib Leo Kunnas, et käibemaksu alandamine mõjutab kõige rohkem vaesemaid inimesi, kes hetkel ainult tarbivad ega suuda säästa ja investeerida – see annab neile palju lisaraha. EKRE majandusprogrammi võrdleb ta Reagani ja Thatcheri omaga, kus majanduskasvu üritatakse saavutada stimulatsioonipaketi abil.
Laenudest rääkides toetub Leo Kunnas krediitidel toimivale maailmamajandusele, tuues näiteks Saksamaa ja Kreeka, kes mõlemad on võtnud suuri laene, kuid üks on kasutanud raha ratsionaalselt ja teine mitte – Eesti teeks seda esimese moel.
Rääkides orientatsioonist Ida-Euroopale toetub sõjaväelase taustaga Leo Kunnas sellele, et Venemaaga piirnevad riigid, eriti Baltikum ja Poola, oleks sõja korral üks operatsiooniruum. Eraldi vaeb ta koostööd rahvusmeelsete riikide vahel ja leiab, et maailma erinevate riikide rahvuslastel on ka erinevad huvid – Venemaaga piirnevate riikide rahvuslaste jaoks on venelased vastuvõetamatult suurvenelaslikult šovinistlikud, kuid kaugemate maade rahvuslastel sellist ajaloolist vastasseisu pole. Näiteks prantslaste ja Le Peni jaoks on Venemaa nagu meile Türgi – ebameeldiv on, aga asju võib ajada.
Vastates erinevatel teemadel esitatud küsimustele nendib Leo Kunnas, et ta on tugev sõjalistes küsimustes ega soovigi olla nagu paljud kartellipoliitikud, kes on kord kaitse-, kord rahandus- ja kord kultuuriministriks. Abortidest rääkides ütleb ta, et mõistab mõlemat poolt, kuid sõjaväelasena nimetab ta asju õigete nimedega ning abort ongi tapmine. “Kui meil on olemas kõik vahendid soovimatu rasestumise vältimiseks, siis mille poolest me erineme aborte lubades esivanematest tuhat aastat tagasi, kes viisid soovimatud lapsed metsa ja lasid neil surra?” küsib ta.
Leo Kunnas kaitseb eesti keelt kõrghariduses ja nendib taas sõjaväelasena, et ka brigaadi lahingukäsud saaks liitlastega koos tegutsedes inglise keeles koostada, kuid see on libe tee, sest nii piiratakse märkimisväärselt eesti keele kasutusala. Ta leiab, et ülikoolid on keele säilimiseks üliolulised, sest need on emakeele põhi, mille kadumisel kaob pikkamööda ka rahvus.
Massiimmigratsioonist rääkides nendib Leo Kunnas, et seda võib võrrelda Vene ohuga, mida 15 aastat tagasi peeti ebareaalseks, kuid nüüd on kõik muutunud – ka rändest on saanud Euroopa valupunkt. Tema sõnul on Eeuroopa liiga väike selleks, et teiste rahvastiku ülejääke ära mahutada ja kui seda üritatakse, siis lakkab Euroopa tsivilisatsioon lihtsalt olemast. “Kui rahvuslaste eesmärk on eelkõige Eesti rahva ellujäämine, siis loomulikult rahvuslus ja globalism vastanduvad. Võib-olla see, mis on hea globaalselt, pole hea eesti rahvale,” lisab ta.
Leo Kunnas lõpetab väitega, et nagu me ei saa enam tänaseid riikluse puudujääke okupatsiooniaja kaela ajada, ei saa ka Kolmas maailm enam kolonialismi süüdistada – neil on olnud aega ennast käsile võtta, ja nad peavad seda edaspidi tõsiselt tegema.
Täislugu loe SIIT.