Pühapäevases saates “Räägime asjast” võtsid saatejuhid Mart ja Martin Helme esimese asjana ette ägenenud rünnakud EKRE vastu.
Nimelt said EKRE Ida-Viru kandidaadid tapmisähvarduse venelaselt Issajevilt, nagu mõni aeg varem sai samasuguse ähvarduse ühelt sotsilt ka Jaak Madison. Martin Helme meenutas, kuidas sotsid teatasid kohe, et ähvardaja näol olevat tegu hulluga. “Kes sotsidesse astub, ei saagi olla terve mõistusega,” nentis ta.
Madisoni loo puhul on politsei tõstnud esile seda, et kas reaalne oht ikkagi oli olemas? Martin Helme meenutas peaminister Rõivase juhtumit, kus Martin Kattai tegi pigem sümboolse ähvarduse, kuid politsei lendas kohe peale, lõi tema ukse maha, vahistas mehe, konfiskeeris tema arvuti ja määras lõpuks ka reaalse vanglakaristuse, samas kui peaminister peitus arvukate turvameeste selja taha.
Mis aga puutub EKRE liikmeid maha lasta ähvardanud Maksim Issajevisse, siis tema puhul tasub ära märkida ka seda, et ta nõudis “svastika” ehk rukkilille eemaldamist “nende kindluselt” ehk siis jutt on EKRE logost Narva kindluse taustal. Putinlase sõbralistis on muide ka Kristina Kallas.
“Me ei vingu, vaid osutame sellele, millised ilged topeltstandardid Eestis kehtivad – kui meid ähvardatakse, on vaikus kõrvulukustav, Nestor ei räägi karusest aasta algusest, Ratas ei teata koostöö lõpetamisest provokatiivsete sotside või Eesti 200-ga, Kaljulaid on samuti vait,” kirjeldas Mart Helme.
Sel nädalal rikuti Tallinnas 7 EKRE plakatit, mis tähendab otsest poliitilise sõnavabaduse takistamist. Martin Helme juhib tähelepanu sellele, et Suur Vend on Tallinnas tõesti suur, kaamerad on igal pool väljas (nende abiga tuvastati ka küüditatute mälestusküünalde peksjad) ja ilmselt poleks raske kindlaks teha, kas tegu pole mitte sotsidiagnoosiga inimestega.
Tõenäoliselt on tegu eestlastega, sest saatejuhtide hinnangul ei kirjutaks venelased sõna “Nazi”, kuigi Eestis on ju näiteks ka antifa-professor Hartleb, kelle kodumaal peksid vasakäärmuslased sel nädalal kooma immigratsioonivastase erakonna AfD parlamendisaadiku. Vägivald ongi nii Euroopas kui ka Ameerikas kujunenud vasakpoolsete pärusmaaks, kuigi räägitakse vaid paremäärmuslastest ja neonatsidest.
“Meedia, kas te tunnetate oma vastutust vägivalla eskaleerimise eest?” küsib Martin Helme, meenutades Postimehe EKRE-vastase juhtkirja juures asunud kollaaži sirbist-vasarast ja haakristist. Ka riigivõim paneb vägivallale oma tegevusetusega tuure juurde, kui keeldub hukka mõistmast Tarandit, (Ratas keeldus hoopiski koostööst EKRE-ga), andes sellega märku, et rahvuskonservatiivide vastu võib vägivalda kasutada.
Eesti õigussüsteem rakendus täielikult töösse hoopiski nende vastu, kes üritasid Tarandit takistada – riik paiskas on repressiivaparaadi ühe poliitilise jõu vastu, aktsepteerides seega ka teiste soovijate ründeid tema pihta. “See on kaudne represseerimine, millele on järjena oodata reaalset – meie kandidaatide kõrvaldamist süüdistustega, mis ei pruugi millenigi viia, vaid on mõeldud poliitilise edu vähendamiseks,” lausus Mart Helme.
Martin Helme juhib tähelepanu sellele, et Eesti võimude käekiri on äravahetamiseni sarnane Venemaa, Valgevene, Kasahstani ja teiste NLiidu vabariikide praeguste valitsuste omaga. “Meile räägitakse liberaalsest demokraatiast, kuid sellel poliitilisel süsteemil pole demokraatiaga mingit pistmist – meedia on rakendatud ühe poliitilise jõu vastu ning võimueliit kütab seda tagant,” kirjeldas ta, meenutades, et kõik see pole juhtunud üleöö – juba varem on vallandatud üks pedagoog ja teatritöötaja, sest nad olid aktiivsed EKRE toetajad.
“Kui sõna “demokraatia” ette ilmub mingi epiteet, siis pole see enam demokraatia, vaid võimu ettekirjutus, millisena peab see demokraatia välja nägema,” sõnas Mart Helme. Ta näeb konflikti selles, et kogu kartell tunneb liberaalset demokraatia läbi islamiinvasiooni, massimigratsiooni, homoagenda, rahvusriikide hävitamise ja muu taolise, ning poliitikas osalemiseks nõutakse kõigele sellele heakskiitu ehk tingimusteta kapitulatsiooni. Rahvuse säilimise, suveräänsuse, põhiseaduse austamise ja rahvusriikluse üle ei soovita isegi arutleda.
Martin Helme meenutas, et ka NLiidus üritati nii dissidente kui ka ausaid inimesi panna väidetavaid süütegusid kahetsema ja sama üritatakse ka nüüdses Euroopas. Ka EKRE-lt nõudsid nii võimurid kui ka meedia, et nad kahetseksid Tarandi eemaldamist ja mõistaksid hukka “omapoolse” vägivalla. “Me mõistsimegi, ainult et Tarandi oma,” märkis Mart Helme.
Martin Helme nentis, et me elame taas nõukogude ajas. “Eesti 200 plakatite provokatsioon sai toimuda vaid seetõttu, et ei Tarandit ega lapsevankrirünnakut ei mõistetud hukka – see kamp tundis ennast julgena, teades, et neil on seljatagune olemas,” sõnas ta. Helmede hinnangul teab Eesti 200, et talle tagatakse ka hääled valimistel, kasvõi e-hääletuse kaudu.
Mart Helme meenutas, et eelmiste e-valimiste aegu anti palju e-hääli just vanadekodudest ja haiglatest ning 80-90-aastaste poolt, kelle ID-kaartidega on võimalik manipuleerida. Sama tehakse ka nende häältega, kes kunagi valimas ei käi, ja väliseestlaste omadega. Martin Helme lisas kirjelduse, kuidas paljud inimesed Norras, Soomes ja mujalgi rääkisid varasemate valimiste järel talle, et hääletasid tema poolt, kuid tegelikkus näitas, et ta sealt hääli ei saanudki, need olid “kaduma” läinud.
Martin Helme hinnangul ei saa keegi Kremlile veel “kasulikum idioot” olla, kui seda on ka venelaste seas populaarne Eesti 200. “Meediast käis selle peale ainult ebameeldiv nihelemine läbi ja räägiti peamiselt probleemile tähelepanu juhtimisest,” märkis ta. Väide, nagu poleks selliste venelasi ja eestlasi eraldavate plakatite näol tegu segregatsiooni õhutamisega, on tema sõnul selge idiotism, sest kuigi kogukonnad on küll eraldi, töötavad ja elavad kaks rahvust ikkagi rahulikult kõrvuti, ja see ärritas kõiki.
Saatejuhid juhtisid tähelepanu sellele, et venekeelne kogukond on väga lõhestunud, selles on nii lojaalseid ja eestimeelseid inimesi kui ka otseselt vaenulikke, on kodakondsuste ja Vene kodakondsusega, üha kasvab sisserändajate arv, kuid enamik neist siiski eestlasi ei vihka.
Mart Helme sõnul on probleemid suuresti Kristina Kallase peas, kes on venemeelsest kodust kaasa saanud identiteediprobleemi ja üritab nüüd teha nii, et meil poleks olemas ei õiget eestlast ega õiget venelast. Tema plakatiprovokatsiooni eesmärk oligi konflikt esile kutsuda ja see siis rahvuskonservatiivide kaela ajada – plakatite avastamisel hakatigi ajakirjanduses kõigepealt EKRE-t uurima, et kas need on erakonna välja pandud. Martin Helme on kindel, et kui need olekski olnud EKRE omad siis oleks praegu Eestis hullumaja lahti – kogu kartellimaastik kisaks ühiskonna lõhestamisest.