13.01.2019
Kolumnist, näitleja, teoloog ja rahvuskonservatiiv Malle Pärn.
Rahvuskonservatiivist näitleja, kolumnist ja teoloog Malle Pärn kutsub taas ühiskonda järele mõtlema selle üle, kuivõrd äärmuslikuks on muutunud vasakliberaalsete “väärtuste” impordiga nõrgestatud Eesti ühiskond.
“Perekond on ühiskonna alusrakuke. Abielu on sugudevahelise armastuse pühitsus. Lapsed tuleb sünnitada turvalisse riiklikku keskkonda, sest nad on abitud ja haavatavad. Meil on vaja neid igasuguste ohtude eest kaitsta. Perekond peab – laste huvides – olema riigi ja ühiskonna silmis väärikal kohal. Perekond kui ühiskonna alusrakuke peab olema väärikas.
Riigi väärikus ja väärtus nähtub sellest, kuidas riik suhtub oma kõige nõrgemate ühiskonnaliikmete kaitsmisse. Ja kõige nõrgemad on kahtlemata lapsed, mitte LGBTIQPB-inimesed ega mööda maailma ringi kolavad migrandid. Nemad ei vaja riigi kaitset, nad suudavad ennast suurepäraselt kaitsta, isegi rohkem kui neil selleks õigust on, nad ju koguni ründavad ühiskonda ja põliselanikke.
Kas see, kui inimesed ennast avalikult identifitseerivad ja gruppidesse jagavad eriliselt oma intiimelu saladuste põhjal (LGBT) – on väärikas? Kas saab väärikaks pidada kahe mehe registreeritud mänguabielu, millest ei sünni neile kunagi ühiseid lapsi? Kas isiklikult endale oma suva järgi eriõiguste nõudmine (ühiskonna aluste õõnestamise arvel) on väärikas? Kas see on võrdne kohtlemine ja sallivus? Ligimesearmastus?
Juba mitu aastat käib Eestis kodusõda, mis sai alguse kooseluseaduse eelnõu vägivaldsest ja ebaausast läbisurumisest riigikogus. Ühiskonnas ja riigis peab valitsema kord, mitte kaos, selleks tehakse seadused, selleks on meil valitsus ja riigikogu, et meie elu ei oleks mingi anarhia või segapudru, kus igaühel lubatakse nõuda teistelt ükskõik mida.
Paraku ei ole kõik valitsejad ja seaduste tegijad arukad ja hoolivad ja ausad inimesed, nad teevad vahel seadusi, mis on rahvale kahjulikud. Sellepärast peab intelligentsem ja vastutustundlikum osa kodanikest nende tööd jälgima ja sekkuma, kui nad liiga suuri rumalusi kavatsevad.
Kõik inimesed ei saa sellest aru. Need, kes elavad vaid omaenda himudes ja mõnudes, nemad tahavad, et kõik nende pisikesi soove täidaksid. Nemad ei saa nendest protestidest aru. Nende keskne nõudmine on: kõik olgu nii, nagu MINA tahan.
Aga RIIK peaks arvestama ikka targematega, mitte rumalamatega. Riik peaks kaitsma seda, mis tervele rahvale kasu toob, ja piirama seda, mis tervele rahvale kahju toob.
Ühel rahval, ühel rahvusel on ühtne keel, ühised mõisted, need peaksid selles riigis ühtlaselt kehtima, sõnadel peaks olema keeleliselt sama tähendus. Kuidas me muidu saame omavahel suhelda? Me juba ei saagi üksteisest aru. Me juba räägime erinevatest asjadest, ja tülitsemegi erinevate asjade üle. Üks räägib aiast, teine aiaaugust, nagu vanasti öeldi. Nii ei saa ju kunagi kokkuleppele jõuda.
Rahvast ei tohi jagada erinevatesse gruppidesse, mis kasutavad erinevaid keelevariante, kus sõnadel on erinevad tähendused, mille üle neid aina vihaselt vaidlema ahvatletakse. Toon ühe rohkesti kuritarvitatud näite.
ÄÄRMUSLIK on see, mis on tavapärasest erinev, vägivaldne, ebaloomulik, enamuse ootuste vastane, tavaellu sobimatu. Äärmuslik on see, mis rikub ühiskonna rahulikku kooseksisteerimist. Järelikult: äärmuslik on räige parafiiliate ja seksiliialduste propaganda, nokulaulud lasteaialastega, immigrantide (agressiivsete võõrasse riiki sissemarssijate) harras kummardamine ja nende kuritegude kinnimätsimine.
Äärmuslik on poliitiline korruptsioon. Äärmuslik on kuritegevus seaduste kaitse all. Äärmuslik on korralike inimeste räige ja alatu laimamine ja halvustamine, kuni vaikimasundimiseni kõige kõrgemal võimutasandil. Juba on meil selline nõudmine esitatud: Postimees tahab Objektiivi kinni panna. Ennasttäis ideoloogiateenrid on täiesti kindlad, et nendel on õigus seda nõuda. Kas seegi pole äärmuslik?
Mõtelge ometi, kumb on tegelikult äärmuslik, kas tänapäeva “avatud” liberaal, kes tahab looduse ümber teha ja nõuab kõigi inimeste pimedat allumist omaenda kunstlikult loodud mudelitele, või konservatiiv, kes loodusseadusi arvestades ja austades kaitseb inimkonna igi-igavesi väärtusi?
Me kõik peaksime niimoodi seda sõna mõistma, on ikka väga rumal suvaliselt ja alusetult “äärmusliku” silti peale kleepida nendele, kes ei ole sugugi äärmuslikud. Me kõik ju tegelikult teame, et konservatiivid on äärmusest palju kaugemal kui need, kes neid äärmuslikkuses süüdistavad.
Inimeste maailm on pea peale pööratud, tagurpidi. Aga õnneks enamus inimesi kõnnivad ikka veel jalgadel. Kuni meil on veel neid, kes mõistavad, mis tegelikult toimub, ja kuni nad julgevad seda ka avalikult välja öelda, niikaua on meil veel lootust. Toetagem konservatiive!”