17.01.2019
Jussi Halla-aho nõuab Soome immigratsioonipoliitika muutmist.
Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho ütleb, et sisserändepoliitika korrastamiseks ei ole peaaegu midagi tehtud – on olemas toimivaid viise, kuid vaja on ka poliitilist tahet.
“Kahjutoov sisseränne ja arengumaadest saabunute ülekaalukas esindatus vägivaldse ja seksuaalse kuritegevuse statistikates ei ole ainult 2015. aasta tõusuga seotud nähtus. Probleem on kogunenud alates 1990. aastate algusest, mil esimesed somaallased saabusid Nõukogude Liidust Helsingisse,” kirjutab oma Facebooki lehel Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho .
Jussi Halla-aho juhib tähelepanu sellele, et Oulu lastevägistajad on elanud riigis juba aastaid, samuti afgaan, kes vägistas ja põles oma tüdruksõbra elusalt. Sageli on sellised inimesed saanud kodakondsuse, mis lülitab nad statistikas soomlaste hulka.
Põlissoomlaste liider ütleb, et ta on juba ammu hoiatanud arengutee eest, mille tagajärgi saavad soomlased nüüd oma nahal tunda. “Nagu ma olen juba rõhutanud, on seda tüüpi kuritegude kasv automaatselt seotud arengumaadest pärit moslemite immigratsiooniga. Ükski migratsiooni soodustanud Euroopa riik ei ole suutnud seda vältida. Seetõttu on ainsaks tõhusaks päästvaks viisiks sellise sisserände vähendamine,” märgib ta.
Halla-aho sõnul ei ole sisserändepoliitika korrigeerimiseks peaaegu midagi tehtud ega isegi arutletud selle üle, mida Soome võiks ja peaks tegema. Ta pakub välja 10 esmast punkti.
*Varjupaigataotlejate tagasisaatmine piirilt, kui nad on pärit turvalisest riigist nagu Rootsi. See on üsna radikaalne viis ja nõuab piirikontrolli taaskehtestamist, kuid see on endiselt täiesti võimalik.
*Soome annab nii varjupaiga kui ka täiendava kaitse seisundi korraga neljaks aastaks. Neid tähtaegu võib EL-i õiguse kohaselt lühendada kolme ja ühe aastani. See vähendaks Soome suhtelist atraktiivsust.
*Kehtiv seadus lubab juba ajutise elamisloa kehtimise ajal kaitsevajaduse läbivaatamist. Kaitsepunkti saab kaotada, kui puudub reaalne vajadus kaitse järele. Seda valikut ei kasutata kunagi.
*Kuigi Soome pass on reisidokumendina üks maailma kõige väärtuslikumaid dokumente, jagatakse tulijad rahvuste ja lähteriigi järgi kategooriateks. Nelja aasta pikkust ooteaega on seni peetud humanitaarrändaja jaoks piisavaks. Ooteperioodi tuleks aga pikendada kümnele aastale ning toimetulekutoetuste tingimusi karmistada. See vähendaks ka Soome atraktiivsust.
*Aastatepikkune tõlkide pakkumine riigis peaks lõppema. See soodustaks keeleõpet ja -oskust ning integratsiooni.
*Soome peaks süstemaatiliselt arvestama „sisemiste repressioonide ulatust lähteriigis”. Teisisõnu, näiteks Iraagi põgenik peaks esmalt taotlema kaitset oma riigi rahumeelsetes piirkondades.
*Kodakondsus tuleks tühistada tõsiste kuritegude, näiteks vägivaldse rünnaku või vägistamise tõttu.
*Varjupaigamenetlus peab keskenduma piirialade keskustele, nii et äraütlemisel ei saa migrant minna muusse suunda kui riigist välja.
*Neile, kes on ebaseaduslikult kohapeal, ei tohiks pakkuda mingeid teenuseid ja valitsus peab selle keelama ka omavalitsustel. Toetused meelitavad Soome inimesi, kellel ei ole elamisloa saamine põhjendatud.
*Ulatuslikku tagasipöördumist, eriti Somaaliasse ja Iraaki, tuleb edendada nii eespool nimetatud meetmete kui ka koostöö kaudu nende riikidega.
Halla-aho ütleb, et tarvitusele tuleb võtta kõik võimalikud meetmed, et soovimatud rändajad ei püüaks Soome isegi pääseda, ja et üleliigsetest kohalolijatest vabaneda. “On olemas viise, kuid vajame ka poliitilist tahet,” lisab ta.
Põlissoomlaste liider nendib, et karistuste intensiivistamisel ei olnud oodatavat hoiatavat mõju, sest “sisserändajatest mehed on vägistamisest huvitatud” ja “nad ei pea muretsema karistusregistrite pärast, sest nad ei tööta kunagi”.
Allikas: kansalainen.fi