18.01.2019
Euroopa parlamendi saadik Igor Gräzin on ainus, kes julgeb Ungari ja Poola kaitseks välja astuda.
Eesti eurosaadikud jätkavad Ungari ja Poola karistamise toetamist, erandiks on vaid Igor Gräzin.
Igor Gräzin hääletas ainsa Eestist valitud saadikuna neljapäeval Euroopa Parlamendis heaks kiidetud otsuse vastu, milles toetati ettepanekut kärpida ühenduse eelarvest nende liikmesriikide rahastamist, kus on “probleeme õigusriigi nõuete järgimisega”.
Eelnõu, milles öeldakse, et valitsused, mis sekkuvad kohtute töösse või ei tegele piisavalt korruptsiooni ja pettuste väljajuurimisega, peavad edaspidi arvestama, et nende Euroopa Liidu toetused võidakse peatada, toetas 397 Euroopa Parlamendi saadikut, vastu hääletas 158 ja erapooletuks jäi 69.
Eestist valitud saadikutest toetasid ettepanekut Urmas Paet, Yana Toom, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Indrek Tarand, vastu hääletas Igor Gräzin, selgub hääletuse kokkuvõttest. Tegu on eurokraatidega, kes on loobunud rahvusriikluse kaitsmisest ja läinud kaasa föderaliseerumisideedega. Nemad on varemgi Ungarit ja Poolat vaenanud.
Rahvusvaheline väljaanne Politico märgib reedel otsusest kirjutades, et hääletusel jooksis veelahe suuresti läänepoolsetest riikidest valitud saadikute ning Kesk-ja Ida-Euroopa maadest pärit saadikute vahel ka poliitiliste rühmade sees.
“Kujutage ette, kuidas nende maade valitsused hakkavad nüüd võitlema järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarve (MFF) kokkuleppimisel,” märkis Politico.
Euroopa Komisjonist laekunud ettepanekus, mida Euroopa Parlament neljapäeval toetas, nähakse uut tööriista “võitluseks kohtute sõltumatuse piiramise ja korruptsiooniga riikides nagu Poola, Ungari ja Rumeenia”. Uued reeglid peavad aga heaks kiitma ka EL-i liikmesriigid.
Ettepaneku kohaselt peaks Euroopa Komisjon rahvusparlamentide ja Europarlamendi määratud sõltumatu ekspertkolleegiumi abiga hindama õigusriigi põhimõtete toimimist liikmesriikides ja võtma vajaduse korral vastu otsused meetme rakendamiseks nagu EL-i eelarvest tehtavate väljamaksete peatamine või eelmaksete vähendamine.
Meetmete rakendamise peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja riikide valitsusi esindav EL-i Nõukogu.
Ilmselgelt on tegu uue pealetungiga Ida-Euroopa immigratsioonivastastele riikidele Poolale ja Ungarile – miks siis muidu olevat kohtuasjad käest ära just nendes maades. Brüsselile mittemeelepäraseid riike asutakse kägistama rahaeraldiste kärpimisega, kuid see võib anda vastupidise efekti – veelgi suurema eemaldumise EL-ist ja järjekordse “-exiti”. Seda enam, et Ida-Euroopa “esimese laine” liitujad on nagunii muutumas saajatest maksjateks.
Allikas: BNS