25.01.2019
Endel Oja on majandusteaduste kandidaat, kes juhtis EKRE majandusprogrammi väljatöötamist.
EKRE majandustoimkonna juht, majandusteaduste kandidaat Endel Oja tutvustab lühidalt ja täpselt, milline näeb rahvuskonservatiivide majandusprogramm reaalsuses.
“Algatuseks kujutame ette tabelit, milles on ülevalt alla 58 rida ja vasakult paremale 5 tulpa. Read märgivad majandusprogrammis esitatavaid meetmeid, veerud aga aastaid. Tabelisse tekib 290 välja ja igal väljal on üks number kas nulli, plussi või miinusega, mis kirjeldab vastava meetme rahalist mõju riigieelarvele antud aastal.
Just selline on EKRE majandusprogrammi arvutuslik sisu, mille valmimiseks EKRE majandusprogrammi 15-liikmeline toimkond, mis koosneb eranditult ettevõtjatest, kes esindavad ettevõtteid suurusega 1-700 töötajat, on kulutanud koos erinevate ekspertidega 2018. aasta jooksul üle 1000 inimtöö tunni.
Kokkuvõte on, et hoolimata EKRE majandusprogrammis kavandatud maksulangetustest (mis on ainult üks muutuja majandusprogrammi tulemi moodustumisel) riigieelarve miinusesse ei lähe ja riik ennast lõhki laenama ei pea. Kuidas on see võimalik?
Selgituseks lühike ülevaade EKRE majandusprogrammi ideoloogiast ja ülesehitusest. EKRE ei käsitle riigieelarvet mõjutavaid tegureid lihtsakoelise Exceli tabelina (millist mõtteviisi esindab meie oponentide retoorika: “…aga kui siit x miljonit eurot makse vähendate, siis milliseid makse te selle korvamiseks tõstate?”). Meie seisukoht on, et majandus on elav mehhanism, kus paljusid tegureid tuleb hinnata koosmõjus ja kus sageli maksu vähendamine (näit.aktsiisid) võib kokkuvõttes kaasa tuua hoopiski laekumise suurenemise läbi tarbimise kasvu.
EKRE majandusprogramm koosneb neljast osast – ettevõtjapakett, kodanikupakett, riigireformi pakett ja investeeringute programm. Seejuures vähendavad laekumisi riigieelarvesse nendest ainult kodanikupaketis olevad meetmed (üldised maksulangetused, näiteks käibemaks ja aktsiisid ning soodustused, näiteks lastega peredele ja pensionäridele).
Kuna aga ülejäänud kolme paketi meetmed toovad riigieelarvesse lisaraha, siis juba teisel aastal on riigieelarve meie arvutuste järgi olulises plussis võrreldes tänasega. Ettevõtjapaketis on meil 19 meedet ettevõtluse elavdamiseks (sh. maksulangetused energiasisenditele, bürokraatia vähendamine, väikeettevõtluse soodustamine, sotsiaalmaksu alampiiri kaotamine ja ülempiiri seadmine).
Kodanikupaketis on kindlasti suurimaks miinusmärgiga mõjuriks riigieelarvele käibemaksu alandamine 15%-ni, kusjuures tuleb siiski arvestada, et mitte kõik 550 miljonit eurot ei ole sel juhul riigieelarvest kadunud, vaid lisatarbimine toob sellest koheselt osa tagasi, meie arvutuste järgi 180 miljonit eurot.
Riigireformi pakett sisaldab muuhulgas eesmärki 6 aasta jooksul vähendada riigi juhtimisega seotud kulusid 30%, ka siin on tegemist riigieelarvet positiivselt mõjutavate meetmetega.
Suurprojektide ja investeeringute pakett (23 meedet) on samuti olulise tähtsusega, kuna see sisaldab ühelt poolt riiklike lolluste kohest lõpetamist (Rail Baltic – sääst riigile 7 aasta jooksul minimaalselt 700 miljonit eurot) ja teiselt poolt laialdast taristuehituse programmi 8-12-aastasele perioodile (4-realised teed, olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimine peasuundades kiirusele 160 km/t, Saaremaa sild, transiidi arendamisele eelduste loomine, koolide ja haiglate ehitamine, tuuleparkide arendamiselt pidurite võtmine jm.).
40-aastase laenu (6,66 miljardit eurot) tagasimaksed jäävad suurusjärku 250…300 miljonit eurot aastas ja laen rakendatakse järk-järgult 8…12 aastasel perioodil.
Ehitussektorisse lisandub seetõttu 12 aasta jooksul iga-aastaselt 550 – 600 miljonit eurot. See ei aja sektorit veel kreeni, kuid nõuab võrreldes tänasega kindlasti lisatööjõudu. Riik peab siin rakendama asjakohaseid meetmeid, et seejuures vältida hiilivat migratsiooni. Samas annab pikaajaline kindel tööfront paljudele „Kalevipoegadele“ kindluse jällegi kodumaale püsivalt tagasi tulla ja siin makse maksta, mis on ka EKRE üheks programmiliseks eesmärgiks.
Kokkuvõttes – EKRE majandusprogramm on koostatud professionaalselt ja pikaajalise vaatega. Selles puudub paljudele teistele erakondadele iseloomulik loosunglikkus ja üldsõnalisus teemadel “heast elust kõigile”, “võrdsusest ja vendlusest”, “peenreguleerimisest” ja muust sellisest, millega kõik juba tuttavad on.”