Hiljuti hakkas Delfi avaldama erakondade kriminaalkorras karistatud liikmete nimekirju, millest nüüd on lihtsalt kõmujaht saamas.
Täiesti omal kohal on raskeid kuritegusid sooritanute ja kehtiva karistusega liikmete nimede väljatoomine. Hetkel aga on see õilis üritus muutunud nimekirjade avaldamiseks, kus lugejate ette on pikk rodu nimesid, mille juurde on toodud sellised faktid: “nimi – 70ndates vanadaam, kes suskas naabrit labidaga”, “joobes juhtimine, võttis vägivalda kasutamata ära kannatanule kuuluva sõnnikukraabi ühe osa”, “esitles politseile end oma õena”. Need on Isamaa kohta käivad andmed.
Millegipärast pole andmetes eriti korruptsioonikuritegusid, on vaid mõned altkäemaksud – muidu aga on enamik kuritegudest sellised, mis ongi pätimaailmas tavalised, nagu vargus, joobes sõit ja kaklus. Tasub ära märkida, et tegu on enamasti ka lihtliikmetega, kes lihtsalt tiksuvad erakondades – erakondade tööd määravaid aktiviste ja tipp-poliitikuid on vähe. Nad kas on liiga kaitstud või siis polegi patustanud.
“Isamaa liikmeskonnas on 261 kriminaalkorras karistatud liiget. Neist ligi pooled märkmega karistusregistris ehk kehtiva karistusega. Karistust kannavad hetkel 33 liiget,” kirjutab Delfi kolmapäeval. Seni on avaldatud andmed ka Eesti 200, EKRE ja Elurikkuse Erakonna kohta.
“Tõik, et osad erakonnad on hakanud juba praegu meie lugude hirmus oma liikmeskonda ise kontrollima, näitab, et meie ajakirjanduslikul tööl on reaalne mõju,” kirjutas Eesti Päevalehe ja Delfi uudistejuht Mihkel Tamm. Sellele väitele ei saa vastu vaielda, sest ridu tõesti harvendatakse, kuid nagu seni on selgunud, pole enamik erakondadest teinud seda kas võimekuse puudumise tõttu või pole sellele lihtsalt tähelepanu pööratud.
Uued Uudised arvavad, et otseselt ja nimepidi tuleks avalikustada erakondade nimekirjades olevad inimesed, kes on teinud raskeid kuritegusid; neid, kel on kehtiv karistus ja neid, kes on hetkel võimu juures. Kuivõrd on selgunud, et erinevatest registritest on läbi käinud 630 000 inimest ja me olemegi mingil moel pätiühiskonnaks kujundatud, siis on massiline nimede avalikustamine lihtsalt öeldes tobe. Miks tuua välja inimesed, kelle seaduserikkumine on kauge minevik? Või nagu ütles kunagi roolis lõhnadega vahele jäänud president Kaljulaid naisepeksja Ojasoo puhul – laseme eluga edasi minna.
Siinjuures tasub ära märkida, et EKRE on Joosep Tiksi hammaste vahelt juba läbi käinud, seega pole Uute uudiste ettepanek tingitud kartusest oma ridade kohta midagi halba teada saada, vaid meediaruumi pole vaja sisustada vana daamiga, kes suskas naabrit labidaga. Pigem tahaks kuulda Danske, Autorollo ja VEB Fondi süüdlaste kohta… Ehk mitte seda, kas nimekirjas on tädi Maali, vaid kas neis on Edgar ja Siim.
Aga kuna EPL teatab, et “Me ei ole kõiki kümneid tuhandeid nimesid läbi lasknud ükshaaval, vaid kasutanud selleks programmi abi, mis erakonnaliikmete nimed kohtulahendite registrist läbi laseb. Leitud avalikud vasted käime ükshaaval üle, et vältida nimekaimude sattumist oma lugudesse või muid vigu,” siis laske aga käia! Ootame eriti just Keskerakonna ja Reformierakonna nimekirju, sest võim ja korruptsioon käivad ikka käsikäes. Ja kui neil kurjategijaid nimekirjades vähe on, siis tahaks ka kuulda, millal need välja visati – kas enne või pärast esimest Delfi lugu.
Karta on, et algselt hurraaga alustatud “glasnosti”- üritus hakkab vaikselt iseenda paroodiaks muutuma.