07.02.2019
Eesti Vabariigi Põhiseadusest püütakse igasugustel ettekäänetel kõike rahvusriigiga seonduvat välja visata.
Rahvusriigi lammutamiseks on hakatud üha rohkem kirvega Eesti Põhiseaduse kallal käima ja erandiks pole varemgi eestlusvaenulike seisukohtadega tuntuks saanud Olev Remsu.
Remsu väidab nimelt Delfis, et suveräänsuse delegeerimine olevat Eesti püsimajäämise eeldus, kusjuures kogu tema arvamusavalduse põhimõte seisneb Põhiseaduse ümberkirjutamise propageerimises, sest see olevat ajale jalgu jäänud.
Esmalt – sulased ja orjad on alati leidnud, et peremees teab paremini ja kaitseb kindlamalt. Ka see, et me ei saa üksi, suurteta hakkama, on orja- või teisiti, ka impeeriumimeelsuse tunnus, mille Remsu omal moel sõnastab: püsimajäämiseks peame loobuma peremeheks olemast.
Remsu jutus on mõned õiged soovitused, kuid samas ka palju küsitavusi ja otseselt rahvusriikluse-vaenulikke ettepanekuid. Nimelt soovib ta, et Euroopa Liidu õigusaktid oleks meile otsekohalduvad ja see võiks olla põhiseaduseski fikseeritud. Selgituses arvab ta, et Eesti peaks ümber sõnastama suveräänsuse käsitlemise norme meie osaluse tõttu Euroopa Keskpangas ja loodavas Euroopa Prokuratuuris. Ehk siis kohtades, kus meie iseotsustamisõigus võõrastele ametnikele ära antakse.
Küsimused Remsule: kui me loovutame suveräänsuse Brüsselile, siis miks meile üldse rahvusriiki vaja on? Eesti omariikluse ja sellest lähtuvalt Põhiseaduse peamine eesmärk on eestlaste kui rahvuse ning meie keele ja kultuuri säilitamine. Kui me sellest loobume, siis võimegi ju halliks europrovintsiks hakata, seal on meil kõik lihtsam. Aga vabadust ju ei ole! Sedasama vabadust, mille pärast me Nõukogude Liidust lahku lõime ja omariikluse taastasime!
Sellega on seotud ka Remsu ettepanek fikseerida põhiseaduses mitte-eestlaste kultuuride kaitse. Kaitseme ikka kõigepealt enda oma, ja hakkame siis teisi kaitsma, sest praegu me juba hääbume, olles meeltmööda kõigile tulijatele ja juba tulnutele!
Remsu märgib muuseas, et “abielu peaks defineerima vastavalt ajastu nõudmisele”. Sõnastuse järgi pole vähimatki kahtlust, et ta ei mõtle mehe-naise abielu, vaid “euroopalikke väärtusi”. Ta nõuab ka surmanuhtluse püha, vääramatut ja igavest keeldu, sest muidu lõikavat populistid profiiti.
Ehk jätaks populistid kõrvale ja räägiks inimestele arusaadavas keeles eluaegsetest vangidest, kes vanglas mürgeldavad ning Euroopa Kohtu kaudu Eesti riigilt, maksumaksjatelt ja ohvritelt tuhandeid eurosid välja nõuavad. Mis puutub surmanuhtlusesse, siis ole sa ükskõik kui kõrgel eetilis-filosoofilisel tasemel, humanistlik ja loodushoidlik ja mida iganes, kui sa end kaitsta ei suuda, sõidavad sust üle need, kellele su väärtused absoluutselt korda ei lähe.
Surmanuhtlust ei rakendata verejanust, vaid siis, kui muu ei aita. Euroopa voolab võõrast massi täis, nemad pole Remsu moodi liberaalid, vaid ajavad asju šariaadi järgi – kui nemad hakkavad kividega surnuks loopima ja meie neid vanglas radikaliseerima, siis läheb püha surmanuhtluse keeld meile kalliks maksma.
Kogu Remsu jutu taga pole mitte soov Põhiseadust kaasajastada, vaid sellest rahvusriiklusele olulised momendid tasapisi välja lülitada. Või siis muuta ta poliitika mängukanniks, mille kallal võib iga ideoloogia noaga nüsimas käia, ja Põhiseaduse tõsidus seega nulli viia.
Kõik see on juba praegu märgatav – Eesti Põhiseaduse kasutatavaim osa on võrdsuse deklareerimine, mida kasutakse juba praktiliselt igas olukorras, isegi migrantide puhul, väites, et inimestena on nad kodanikega võrdsed – seejuures vilistatakse kodakondsete, rahvuse, põliselanikkonna ja paljude teiste õigustele, mis on sealsamas kirjas. Seega – ei mingit remsulikku Põhiseaduse retsimist!
Allikas: Delfi