Poliitkorrektsus murrab külmalainena sisse ka Eestisse, mida sai oma nahal kogeda ka EKRE kandidaat Riigikogu valimistel Jaak Valge.
“Mu reklaam Tartu Lõunakeskuses, kus jooksis kiri, et Eesti riigivõim on eestlaste suhtes ükskõikne, mida ainult tume ei taipa, ning soovitati valida VALGE, JAAK VALGE, on mõningaid poodlejaid pahandanud. Nimelt pidasid valvsad kodanikud seda ebakorrektseks. Reklaam võetigi maha,” kirjutab Jaak Valge sotsiaalmeedias.
“On ju selge, et see väljend “tume” tähendab siinses kontekstis asjatundmatut inimest, nagu selle sõna üks vaste eesti keeles on. Tegemist on muidugi ka sõnamänguga, ent siiski peaks olema arusaadav, et Aafrika päritolu inimesed siia praegu ei puutu; minu teada on neid Eesti Riigikogu valijate hulgas vähe,” selgitab rahvuskonservatiiv. “Tõsi, kaalusime, kas see kuidagi üle piiri ei lähe, kuid selline sõnastus tundus siiski kõige tabavam ning ma ei uskunud, et meie nn solvumiskultuur nii kaugele arenenud on. Laiemalt võttes on selline hoiak mulle juba Nõukogude okupatsiooni ajast tuttav, ning ma ei saa kuidagi öelda, et meeldiv. Toona pabistas osa väikesi ametnikuhingi iga vähegi kantseliidist erineva sõnakasutuse pärast.”
Täna on poliitiline tsensuur Jaak Valge hinnangul võtnud teise vormi, aga tulemus on sama – ideoloogilisel vähemusel lubatakse määrata avalikku poliitilist diskursust. Solvumiskultuur põhineb defineerimata emotsioonidel, võimaldades oponentidel väita mida iganes. Kui miski hääleka vähemuse tunnetele ei sobi, ei tohi see ka teistele sobida. Selline suhtumine on Jaak Valge sõnul murettekitav ja selgelt ebademokraatlik.
“Ehk iseloomustab olukorda üks väike mõttevahetus, mis mul sel teemal toimus. Nimelt arutasin oma tuttava keeleteadlasega, mis sõna asendaks siis sõna “tume”, olles ühtaegu vastandlik “valgega”, aga kõlaks võimalikult neutraalselt. Tema arvas, et näiteks “hall”. Pärast seda rääkisin ühe kolleegi-ajaloolasega, kes leidis – tõsi, mitte ilma irooniata – et “hall” pole jälle kuidagi sobiv, kuna viitab halli passi omanikele, ning on veel solvavam. Ühesõnaga – sellise mõtteviisi puhul jääb tarvitamiskõlblikke sõnu ja kujundeid aina vähemaks. Lõpuks jõuame selleni, et peaksin ka oma perekonnanime ära muutma,” jutustab Jaak Valge. “Alustan läbirääkimisi, et asendada sõna “tume” sõnaga “punane”. Eks näe, kas sobib või on punanahkadele ehk indiaanlastele solvav.”
Poliitkorrektsusega on sama, mis homoagendaga – lased nina sisse pista, trügib täiega sisse!