14.02.2019
Endine kaitseväelane, noorkotkaste juht ja Saaremaa volikogu liige Jaen Teär on kindel: rahva elujõu aluseks on tugev perekond ning iseseisva riigi tunnuseks on iseseisev kaitsevõime.
On 3. jaanuar 2019, Vabadussõja relvarahu aastapäev. Kell näitab 10.15. Kõikjal Eestis mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid. Helisevad kirikute kellad. Kuressaares on Vabadussõja mälestussamba juurde kogunenud rühm inimesi. „Vägesid“ juhatab kõlaval häälel erukapten Jaen Teär. Kõneleb, laulab. Möödujad seisatavad. Millega tegu? Meenutatakse neid, kellele me oma iseseisva riigi eest tänu võlgu oleme.
Jaen Teär on vana ja auväärse Teäride suguvõsa liige. 1925. aastal surnud reeder Jaen Teär on tema vana-vanaisa. Nõukogude võim lõhkus selle suguvõsa laiali – nii nagu paljud teisedki. Jaeni isa viidi juba 10-aastaselt Siberisse ja ta ise on sündinud Kirovis.
Kümnetele tuhandetele eestlastele toona osaks saanud karm saatus kajastub ka ühes tema kirjutatud laulus: „Meie kodudeks polnud saun. / Sestap peresid võõrsile viidi. / Mitte keegi ei tundnud end süüdi / oli kõhnuke toidupaun. / Valvureil vindid ja pagunid – / Läksid teele loomavagunid. / Lõppjaama maale ja linnas / kus sirbid ja vasarad hinnas. / Kõigil viisnurgad rinnas.“
Kuid ajad muutusid ja monoliitsena tundunud võõrvõim hakkas murenema, viisnurgad hakkasid pudenema. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati. Iseseisva riigi juurde kuulub ka kaitsevägi. Juba 1990. aastal osales Jaen Teär Kaitseliidu Saaremaa maleva taastamisel. Ise räägib ta tagasihoidlikult Kihelkonna meeste organiseerimisest. 1993. aastal hakkas ta Mustjala koolis noorkotkaste liikumist looma, esimesed kotkad „valmisid“ aasta hiljem. 1995. aastal sidus Jaen Teär end kaitseväega ja teenis järgnevatel aastatel erinevatel ametipostidel. 2009. aastal arvati ta reservi lennubaasi staabi tagalasektsiooni ülema kohalt.
Pärast erruminekut on Jaen Teär osalenud kohaliku tasandi poliitikas. Ta on olnud Paldiski ja Kihelkonna volikogu liige, praegu aga kuulub Saaremaa valla volikogusse. 2018. aasta jaanuaris liitus ta EKRE-ga ja kandideerib nüüd rahvuskonservatiivide ridades Riigikogusse.
Eesti peab jääma eestlastele
Jaen Teär ei taha oma kampaanias rõhuda niivõrd sellele, mida keegi on valesti teinud, vaid sellele, „et me püüame paremat, me üritame paremini teha“.
Mis on tema sõnum? „Eesti riik peab jääma eestlastele!“ ütleb Teär otsustavalt.
Reservohvitserina on Teäri jaoks oluline mõistagi kaitsevaldkond. Ja EKRE pöörab sellele valdkonnale eriliselt tähelepanu. EKRE valimisprogrammis seisab: „Tugevdame Eesti kaitsejõude, järgides totaalkaitse põhimõtteid. Vankumatu iseseisev kaitsevõime, sõjaväestatud piirivalve ning head liitlassuhted tagavad meie julgeoleku.“
„EKRE suund on ainuõige. Sõjaväestatud piirivalve tuleb taastada. Piiri peal tuleb ikka vastu hakata.“ Teär selgitab, et kui loodetakse elektrooniliste süsteemide peale, siis inimese vastu ei saa ikkagi mitte miski. „Elekter läheb ära ja kaamera on kutu. Sõja ajal kipub vool ikka ära ka minema. Ainus, kes saab piiri kaitsta, on inimene.“
Aga mida vastata neile, kes ütlevad, et sõjaväestatud piirivalve on kallis? Teär vastab hetkegi kõhklemata: „Kui me oma riigi kaitsmiseks raha ei leia, siis me leiame raha mingi teise riigi kaitsmiseks ja maksame selle raha ikka ära. Ega raha maksmata ei jää.“
„Ma loodan, et kui EKRE saab võimule, ei loobita raha niisama paremale ja vasakule,“ lisab ta.
Teär on veendunud, et Eesti riigi kaitsmisel tehakse tugevat tööd ning seda näevad ka kaitseväkke võetud noored.
Väike rahvas peab olema rahvuslik
Aga miks üks õige eesti mees või eesti naine peaks toetama EKRE-t?
Eestlased on väike rahvas ja meil ei oleks oma riiki, kui me kõik poleks natuke rahvuslased, arutleb Teär. Demokraatiat ja rahvuslust püütakse vastandada, eriti armastavad seda teha sotsid. Kuid need kaks täiendavad teineteist. Ning demokraatia peaks definitsiooni järgi väljendama rahva tahet.
Rahva elujõu aluseks on aga tugev perekond. EKRE valimisprogrammis pannakse rõhku peredele ja pereväärtustele: „Aitame noored pered oma koju. Lapsed on meie tulevik, leiame võimaluse lastega perede kindlustamiseks eluasemega, tugevdame traditsioonilist abielu ja pereväärtusi. Määratleme abielu Põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna. Seisame traditsiooniliste pereväärtuste eest, tühistame kooseluseaduse ega luba samasoolistele paaridele laste adopteerimist.“
Kooseluseaduse pealesurumine kogu riigile on Teäri sõnul näotu. Ta mõistab teistsuguseid inimesi, ent elu viib edasi ikkagi ainult traditsiooniline perekond. Jaenil endal on viis last ja neliteist lapselast. Ta ei taha olla osaline sellises tulevikus, kus traditsioonilisi pereväärtusi ei hinnata.
Kes minevikku ei mäleta…
Kõneleme Jaeniga Kaitseliidu Saaremaa maleva majas pikalt Eesti elust ja EKRE plaanidest. Kaitseliiduga on mees jätkuvalt seotud, kuid seekord eelnes meie omavahelisele vestlusele Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu koosolek, kus arutati eelseisvaid üritusi. Veebruaris tähistatakse meestega nii Tartu rahu aastapäeva kui külastatakse Väike-Pahilas metsavendade lahingupaika.
Samas ei ela rahvuskonservatiivid sugugi minevikus – minevikku on vaja mäletada parema tuleviku kujundamise huvides. Minevikusündmuste meelespidamise kõrval ei unusta Jaen ka noort põlvkonda – igal nädalal tegeleb ta Lümandas noorkotkastega. Tal on, mida neile õpetada ja edasi anda: et noortest kasvaksid oma isade maad armastavad rahvusliku hoiakuga täisväärtuslikud kodanikud.