14.02.2019
Postimehest saab mõnikord ka asjalikku juttu lugeda. Pilt on illustratiivne.
Peavoolumeedia kallutatus muutub järjest ilmsemaks ja objektiivsus kaheldavamaks.
Postimees avaldas neljapäeval Aivar Pau loo “Õigusteadlane: vihakõne vajab karmimaid karistusi” (toimetuse rõhutus), mis näitab väga täpselt seda, kuidas “sõltumatu meedia” moonutab inimeste sõnavõttude sisu ja kujundab uudised oma poliitilis-ideoloogilisele suundumusele sobivaks. Juba peakiri on räigelt ära määranud väljaande enda seisukoha, tegelik sisu aga ei tule sellele järele.
Nimelt kirjutatakse Aivar Pau loos järgmist: «Meil on seadustes olemas nüanssides probleemid – ehk siis vihakuritegude puhul võiks olla karistus rangem ja ohi definitsioon leebem. Kui keegi paneb välja üleskutse maksta 1000 eurot selle eest, te te toote mulle laipu, siis see inimene peaks aru saama, et tema tegu ei ole mõistliku ühiskonna raamidesse mahtuv. Sellele peaks ühiskond reageerima,» ütles Carri Kinter ETV saates Terevisioon. (Kirjapilt muutmata – toim.)
“Teadlase hinnangul peaks seadus sekkuma vihakõnesse aga eelkõige olukorras, kus ühiskond ise ei saa enam hakkama. Ta arvas ka, et enamik vihakõne juhtumitest on praeguse seaduse raames lahendatavad,” lisatakse artiklis.
Sama artikli kommentaarides aga väidab Carri Ginter: “Mulle tundub, et ajakirjanik on siin pealkirja ja pildiga väljendanud rohkem oma enda siseveendumust, kui seda, millest jutt käis. Seaduses on jah mõningaid probleeme, kuid minu põhisõnum on teine. Iga samm sõnavabaduse piiramisel on oht demokraatiale. Selliseid samme ei tohiks astuda olukorras, kus konkreetne küsimus ei ole ühiskonnas tõsiseks valupunktiks kujunenud. Eesti ei vaja paragrahvi holokausti-, küüditamise või muistse vabadusvõitluse eitamiseks. Me võime olla sunnitud vihakõne paragrahve sättima, kuid see võib hoopis suurendada lahkhelisid ühiskonnas. Millist kasu saab Eesti sellest, kui alustatakse hulk kriminaalasju 65+ vanemate härrade suhtes, kes avaldavad sotsiaalmeedias pahameelt pagulaste üle? Minu arvates mitte midagi. Need härrad ei kujuta olulist ohtu inimeste elule ja tervisele.”
Postimehe jutust võib lugeja aru saada, et õigusteadlane on sajaprotsendiliselt vihakõnede eest karmide karistuste määramise poolt; asjaosaline ise aga leiab, et tema põhisõnum oli teine. Nii palju siis “sõltumatust ja kallutamata” meediast.
Allikas: Postimees